26. jaanuaril toimuval ehituse projektijuhtimise hommikuseminaril jagame keerukate ehitusobjektide näitel kogemusi ja nõuandeid, kuidas saavutada eesmärke piiratud tööjõu, aja ja raha koosmõjus ning ootamatusi ületada.

- Tallinna Sadama D-terminal
Kuulajani jõuavad nimekate projektijuhtide kogemused otse ehitusplatsilt. Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt hinnatud seminar annab 2,5 TP.
Päeva esimene kogemuslugu on Tallinna Sadama D-terminal. 18,5 miljonit eurot maksvate ümberehitustööde käigus sai terminal uue ja kaasaegse välimuse ning hoone kogupind suurenes ligi kaks korda. Kaks aastat kestnud ehitustööde peamiseks väljakutseks tööde korraldamine selliselt, et samaaegselt saaksid liikuda ka reisijad. Kogemust jagab Nordecon projektijuht Marek Sööt.
Rakvere Vallimäe vabaõhukompleks on 6,8ha laiuv unikaalne vabaõhu meelelahutus ja vabaaja veetmise kompleks Eestis.Vabaõhukompleks sisaldab endas kahte kontsertala. Tipptasemel pealava 4200 istekohaga ning 800 istekohaga foorumlava. YIT Eesti peaprojektijuht Andres Nurja kirjeldab keerukamaid aspekte Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse ehitusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel aastal valmis üks suurim tee-ehituse lõik taasiseseisvunud Eestis. Ehitustööde käigus rajati 11,5 km pikkune 2+2 sõidurajaga põhitee. Tööde käigus teostati teemaa-ala puhastamine, mullatööd ja katendi ehitus. Ehitati 5 silda ja 1 ökodukt. Paigaldati uued liikluskorraldusvahendid, uus tänavavalgustus ja sademevee kanalisatsioon. Lepingu kogumaksumuseks oli 38 miljonit eurot. neljarealine teelõik Ardust Võõbuni kogemusloost räägib GRK Infra projektijuht Allar Maaring.
Vaata
SIIT, millistest projektidest veel kuuled
seminaril.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.