Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituse projektijuhtimise seminaril osalejad saavad 2,5 TP
26. jaanuaril toimuval ehituse projektijuhtimise hommikuseminaril jagame keerukate ehitusobjektide näitel kogemusi ja nõuandeid, kuidas saavutada eesmärke piiratud tööjõu, aja ja raha koosmõjus ning ootamatusi ületada.
Kuulajani jõuavad nimekate projektijuhtide kogemused otse ehitusplatsilt. Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt hinnatud seminar annab 2,5 TP.
Päeva esimene kogemuslugu on Tallinna Sadama D-terminal. 18,5 miljonit eurot maksvate ümberehitustööde käigus sai terminal uue ja kaasaegse välimuse ning hoone kogupind suurenes ligi kaks korda. Kaks aastat kestnud ehitustööde peamiseks väljakutseks tööde korraldamine selliselt, et samaaegselt saaksid liikuda ka reisijad. Kogemust jagab Nordecon projektijuht Marek Sööt.
Rakvere Vallimäe vabaõhukompleks on 6,8ha laiuv unikaalne vabaõhu meelelahutus ja vabaaja veetmise kompleks Eestis.Vabaõhukompleks sisaldab endas kahte kontsertala. Tipptasemel pealava 4200 istekohaga ning 800 istekohaga foorumlava. YIT Eesti peaprojektijuht Andres Nurja kirjeldab keerukamaid aspekte Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuse ehitusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelmisel aastal valmis üks suurim tee-ehituse lõik taasiseseisvunud Eestis. Ehitustööde käigus rajati 11,5 km pikkune 2+2 sõidurajaga põhitee. Tööde käigus teostati teemaa-ala puhastamine, mullatööd ja katendi ehitus. Ehitati 5 silda ja 1 ökodukt. Paigaldati uued liikluskorraldusvahendid, uus tänavavalgustus ja sademevee kanalisatsioon. Lepingu kogumaksumuseks oli 38 miljonit eurot. neljarealine teelõikArdust Võõbuni kogemusloost räägib GRK Infra projektijuht Allar Maaring.
Vaata SIIT, millistest projektidest veel kuuled seminaril.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.