Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korterelamutes valitseb tõsine tulekahjuoht
Kortermaja elaniku elule ja varale on suurim risk ning oht tulekahju. Varguse korral jääb vara omanik ilma mõnedest esemetest, tulekahju korral hävib kogu korteris olev vara. Lisaks tulekahju tekke koldele kannavad kahju tulekahjustustest ka teised kortermaja elanikud, kirjutab vastutav spetsialist tulekahjusignalisatsiooni valdkonnas Kristjan Kulu.
Viidates täna kehtivatele normidele peavad kortermaja elanikud olema võimalikult varases faasis teavitatud võimalikust tuleohust. Tagamaks õigeaegse kortermaja elanike tuleohust teavitamise on uued ehitatud korterelamud varustatud automaatse tulekahjusignalisatsiooniga. Automaatse tulekahjusignalisatsiooniga ehitiste varustamist, projekteerimist, väljaehitamist ja hooldamist sätestavad Siseministri määrus nr. 1 ning standard EN-54.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.