Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis napib kvalifitseeritud tuletõkestusteenuse pakkujaid
Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse tagamisega peaks tegelema ainult vastava koolituse ja arvestusi läbinud ja sellekohaseid kutsetunnistusi omavad isikud. Eestis see kahjuks alati nii ei ole, kirjutab tuletõkkeekspert Jüri Murel.
Hiljuti Tallinnas tehtud fotol on näha, et tuletõkkevõõp on kihiti ära tulnud krundi pinnalt, mis näitab otseselt värvi pealekandmist määrdunud (ehk vastuolus standardite ISO 8502 ja 8501-1 nõuetega) pinnale.
Foto: foto: Jüri Murel
Eestis enim kasutatavad tuletõkkevärvid on pealtnäha sarnased korrosioonitõrjevärvidega, kuid neil on ka suuri erinevusi. Tuletõkkevärvide ekspluatatsioonitingimused jaotatakse teistmoodi kui korrosioonitõrjevärvidel, sest ümbritseva keskkonna eest kaitstav pind ja ka mõjufaktorid on erinevad.
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.
Kui seaduse muudatus lisab täiendava riikliku järelevalveametnike kihi, aga tegelikud pudelikaelad ei vähene, võib tulemuseks olla vaid uus bürokraatia tase