Ehituskonverentsile lisandus esineja Ahto Aruväli

„Eelmise aasta lõpus EG Ehituse eelarveid ja aasta plaane tehes, valmistusime juba varasemast mõnevõrra tagasihoidlikumaks majanduskasvuks. Tegime oma 2020. aasta plaanid suhteliselt konservatiivselt ning arvestasime nii mõningase käibe languse kui ka sektori töödemahu vähenemisega,“ rääkis Aruväli Ehitusuudistele aprillikuus.

Tema sõnul pole EG Ehitus seni pidanud plaani B käivitama. „Jätkame teadlikult valitud konservatiivse, kuid stabiilset tööd võimaldava strateegiaga. Teisisõnu plaanime töid pikaajaliselt ette ning teeme juba täna intensiivselt tööd, et tööjärg oleks ees ka terve järgmise aasta.“

Samas teeb ettevõte esimesi samme uues valdkonnas. „Vähetähtis ei ole, et oleme oma portfelli jõuliselt laiendanud ja sisenenud roheenergia tehnoloogia valdkonda. Oleme hakanud ehitama uusi ja innovaatilisi lahendusi nõudvaid roheenergia tootmisjaamu - tegeleme hetkel mitme biogaasijaama ehituse ja ka päikesepaneelide lahenduste rajamisega. Arvestades EL-i ja ka Eesti üha karmimat kliimapoliitikat ning ka keskkonnasäästliku mõtteviisi üha suuremat populaarsust, on roheenergia valdkonda sisenemine olnud mõistlik valik ja peaks maandama ka võimalikke kriisist tulenevaid riske tulevikus,“ on ta lootusrikas.

„Liigume täna aasta alguses võetud tempost isegi veidi kiiremini. Teeme tööd pika vaatega, ehk et täna tegeleme pakkumiste koostamise ja objektide ettevalmistamisega, mis tulevad töösse 2021. aasta teises pooles. Oleme väga teadlikult oma portfelli laiendanud uusi tehnoloogiaid ja oskusteavet nõudvate ehitistega nagu juba mainitud biogaasijaamad või päikeseenergia lahendused, kuid oleme suuna võtnud ka Eestist väljaspoole.“

Eelmise aruandeaasta lõpus töötas ettevõttes 67 töötajat, aastaga töötajate arv kasvas 9 võrra. Tänaseks töötab Aruväli sõnul ettevõttes juba 107 inimest.

Kokkuhoiukohad püüdis ettevõte välja selgitada ja protsesse optimeerida juba kevadel.

„Kedagi koondada pole plaanis, pigem oleme valmis, et uute hangete võitude korral peame tööjõudu juurde värbama. Kuigi ehitussektori maht üldiselt on eelmise aastaga võrreldes veidi kahanenud, siis tuleb häid töötajaid endiselt tikutulega taga otsida. Seega ma ei näe, et selles osas olukord oleks paranenud. Kindlasti on üheks põhjuseks ka eriolukorrast tingituna võõrtööjõu lahkumine Eestist. Juba varasemalt loodud pädev, stabiilne ja professionaalne meeskond annab ka tänases päevas ettevõtetele tohutu eelise.“

Kui soovite EH Ehituse juhi mõtteid täpsemalt kuulda, siis kohtume Eesti Ehituskonverentsil. Kirja saab panna SIIN.