Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ehitusmaterjalide süsinikujalajälje arvestus lonkab?
Ehitusmaterjalide süsinikujalajälje täiustatud arvestus muudab seniseid hinnanguid hoonete keskkonnasäästlikkuse kohta. Kui puithoonete elukaare jooksul arvestada kõiki süsinikuheite allikaid, selgub, et betoonhoonete CO2 jalajälg on 6% väiksem kui puithoonetel.
Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD, Kanada) avaldas uuringu [1] puuduste kohta kasvuhoonegaaside seiremetoodikas ja elukaare arvutustes. Puidutoodete korral võib kuni 72% süsinikuheitest olla välja jäänud varasematest elukaare hinnangutest.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.