Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ehitusmaterjalide süsinikujalajälje arvestus lonkab?
Ehitusmaterjalide süsinikujalajälje täiustatud arvestus muudab seniseid hinnanguid hoonete keskkonnasäästlikkuse kohta. Kui puithoonete elukaare jooksul arvestada kõiki süsinikuheite allikaid, selgub, et betoonhoonete CO2 jalajälg on 6% väiksem kui puithoonetel.
Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD, Kanada) avaldas uuringu [1] puuduste kohta kasvuhoonegaaside seiremetoodikas ja elukaare arvutustes. Puidutoodete korral võib kuni 72% süsinikuheitest olla välja jäänud varasematest elukaare hinnangutest.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.