Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ehitusmaterjalide süsinikujalajälje arvestus lonkab?
Ehitusmaterjalide süsinikujalajälje täiustatud arvestus muudab seniseid hinnanguid hoonete keskkonnasäästlikkuse kohta. Kui puithoonete elukaare jooksul arvestada kõiki süsinikuheite allikaid, selgub, et betoonhoonete CO2 jalajälg on 6% väiksem kui puithoonetel.
Rahvusvaheline Säästva Arengu Instituut (IISD, Kanada) avaldas uuringu [1] puuduste kohta kasvuhoonegaaside seiremetoodikas ja elukaare arvutustes. Puidutoodete korral võib kuni 72% süsinikuheitest olla välja jäänud varasematest elukaare hinnangutest.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.