Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas sinagi teed plaane selleks, et soojaku seinale midagi panna oleks?
Veebiseminar toimub 27. mail kell 14.00-15.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas. Registreeri SIIN.
Veebiseminari viib läbi Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ juhatuse liige ja ehitusinsener Alari Arro. Arro kirjeldas, et ehitusteaduskonnas õppides jõudsid nad tihtipeale järelduseni, et paljusid paberil suurepärasena tunduvaid lahendusi ei ole võimalik päriselus ettetuleva inimeste poolse võimaliku vastuseisu ja vanade harjumuste tõttu rakendada. Sellist problemaatikat nimetasid nad naljatlevalt ehituspsühholoogiaks. Valitses uskumus, et inseneril psühholoogiks saamine on midagi ilmvõimatut ja seetõttu paljud probleemid jäävadki lahendamata.
Ka tänapäeval ehitusjuhid ahastavad, et väga raske on leida inimesi, kes viitsiks rohkem kaasa mõelda kui raha kätte saamiseks vaja on; puudub suhtlemisoskus ja motivatsioon teha midagi paremini kui siiani tehtud on; plaanid tehakse tihti ainult selleks, et soojaku seinale midagi panna oleks. Nimetatud põhjustel tekkiva raiskamise suuruseks on arvatud isegi 20% kogu töö mahust, mis ületab kaarega ehitushangetel olevaid hinnavahesid ja kasumimarginaale. See tähendab, et ehitusturul pole mitte tihe konkurents vaid hoopis oskamatus seda 20% välja võtta.
Tänapäeval on aga suur osa vajalikust psühholoogilisest teadmistest olemas ning seda osatakse edukalt kasutada inimeste juhtimisel, sh motivatsiooni tõstmisel, muudatuste sisseviimisel, koostöö tõhustamisel ja ka heaolu parandamisel. Kõnealuse veebikursuse eesmärk on tõsta osalejate teadlikkust inimeste juhtimisest ja asuda kirjeldatud 20% kallale. Osalejad saavad ülevaate psühholoogia alustaladest, uued põhimõtted, mida omaks võtta ja loomulikult praktilised tehnikad kohe kasutamiseks.
Aju töötamise psühholoogilised mudelid. Kipume eeldama, ja varasemalt põhines sel eeldusel ka teadus, et inimene on üks ratsionaalne olevus. Täna teame, et see nii ei ole ja kõik inimese otsused on emotsionaalsed. Esmapilgul tundub enamiku reaalteadusi õppinud inimeste jaoks emotsionaalsete inimestega probleemistik kaootiline, kuid tegelikult on see väga korrapärane. Inimese nõrkuste süstematiseerimine ja neist teadlikuks saamine on võimaldanud juba aastakümneid teadjamatel paremini juhtida ja läbirääkimisi pidada.
Psühholoogia arvesse võtmine ehituse juhtimisel. Paljudel teistel erialadel võetakse psühholoogiat juba ammu arvesse. Vaatame, kuidas meie ehitajatena saame järgi võtta. Vastuse saavad muuhulgas küsimused:
•Miks raha ei ole kuigi hea motivaator ja mis on paremad motivaatorid?
•Kuidas panna meeskond soovima paremat tulemust tegema?
•Kuidas teha edukalt teistmoodi kui „nii on alati tehtud“?
•Kuidas saada läbirääkimistel selliseid tulemusi, mida sa varem võimatuks pidasid?
•Kuidas oma meeskonna tööd efektiivsemaks muuta?
Kuidas saada heaks „ehituspsühholoogiks“ ilma ülikooli minemata?
Hetkel kuum
Paremate tulemuste saavutamiseks ei ole vaja ülikoolidiplomit. Küll aga ei tule oskused niisama. Vaatame üle, mida teha oskuste parandamiseks.
Valdkonnaga kursis olek aitab ehituse- ja objektijuhtidel allhankijatega paremat koostööd saavutada. Projekteerijad saavad parema koostöö ja hinna kaitsmise tööriistad. Ehitusettevõtete juhid saavad lahendusi, mida teha olukorraga, kus ühel päeval on ehitusjuhte puudu, teisel päeval üle.
Lisainfo:
Enne veebiseminari saadetakse registreerunud kasutajatele infomeil lingiga, mille kaudu pääseb enne seminari algust veebiseminari keskkonda.
Seminari on võimalik jälgida oma arvutist töökohal, kodus või mujal Teile sobivas kohas ning selle jälgimiseks on tarvis arvutit, internetiühendust ning mugavamaks kuulamiseks kõrvaklappe. Veebiseminari kestel on Teil võimalik esitada ka lektorile küsimusi, mille saate kirjutada vestluse kasti.
Veebiseminar on järelvaadatav kõigile registreerunutele 1 nädala jooksul pärast toimumist.
Registreerida saab SIIN.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele