Juba 11. veebruaril toimuval Ehituse tehnoloogiakonverentsil toimub lisaks ettekannetele ka arutlusring, kus pannakse pead kokku, et rääkida kitsaskohtadest ehituse infomudelite kasutamisel.

- Nordeconi hoonete projekteerimise osakonna juht Madis Kerner.
Veel mõni aasta tagasi visalt tuult tiibadesse võtnud mudelprojekteerimisest on saanud paljudes Eesti ettevõtetes nii eelarvestajate kui projekteerijate töölaudadel, ehitusplatsidel ja ka ehitusmaterjalide tootmises igapäevatöö osa. Samuti koguvad populaarsust ehitiste teostusmudelid ehk as built-mudelid, mida hoone valdaja saab selle igapäevasel hooldamisel kasutada.
Kuigi infomudelite kasutamise eesmärk on muuta kõigi osapoolte töö lihtsamaks ja efektiivsemaks, on lisaks kitsaskohtadele infomudelite kasutamisele üleminekul ilmsiks tulnud ka karisid, mis ähvardavad taotletava tõhususe nurjata.
Millised need täpselt on ja kuidas neist üle tulla, arutlevad konverentsil Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse Liige ja Eestis mudelprojekteerimise kasutuselevõtu ühe eestvedaja, Novarc Groupi juhatuse liige Kaitis Väär ja digitaalehituse praktik Taavi Liiv. Arutlusse ütlevad sõna sekka ka Hades Geodeesia juhatuse liige ja Digitaalehituse klastri juhatuse liige Tiit Hion ning Nordeconi hoonete projekteerimise osakonna juht Madis Kerner. Üritame selgeks rääkida, kas suurim murekoht infomudelite rakendamisel asub laua ja tooli vahel või kuskil mujal?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaata kogu konverentsikava ja pane ennast kirja
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.