Valitsus otsustas järgmise aasta eelarves eraldada kauaoodatud raha Läänemere ühe vanima, ent aastakümneid lagunenud Keri tuletorni kordategemiseks.
Veeteede Amet rekonstrueerib Keri tuletorni
  • Foto: Ivo Kruusamägi/Wikipedia
„Veeteede Amet on väga rõõmus, et meile eraldati raha ajaloolise meresümboli taastamiseks. Keri tuletorni rekonstrueerimine on olnud meie prioriteet juba mitu aastat. Keri on lisaks Läänemere ühele vanimale toimivale navigatsioonimärgile ka hindamatu kultuuriväärtusega. Nüüd on lootust, et peale rekonstrueerimist saab selle avada ka külastajatele, nagu on tehtud mitme teise tuletorniga üle Eesti" kommenteeris otsust Veeteede Ameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus. Tänaseks on Eesti 41st töötavast tuletornist külastajatele avatud 12.
Keri tuletorn on valitud ka rahvusvahelise organisatsiooni IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities ehk Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit) poolt maailma TOP 100 silmapaistvamate ja erilisemate tuletornide hulka.
„Keril on sajandite pikkune ajalugu, mida tuleb säilitada veel ka järgnevateks sajanditeks. Praegu on Keril asuv muinsuskaitse all olev tuletorn varisemisohus ning valitsus nägi, et selle jaoks pidi lisarahastuse võimaldama,“ märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Keri on Eesti merenduse ajaloos mänginud tähtsat rolli, olles pikalt heaks orientiiriks ranniku lähedal navigeerimiseks,“ lisas Aas.
Nüüd, peale positiivset otsust raha eraldamise kohta, hakkab Veeteede Amet ette valmistama tuletorni rekonstrueerimist, mis koosneb mitmest etapist. Esmalt tuleb uuendada Muinsuskaitse eritingimusi ja teha tehnilise seisukorra ekspertiis. Seejärel saab hakata koostama ehitusprojekti. Rekonstrueerimistööde täpsem maht ja maksumus selgub pärast ehitusprojekti kinnitamist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele