Autor: Ehitusuudised • 30. september 2019

Viimase 30 aasta ilmastikuandmetele ning riiklikele kliimaprognoosidele tuginedes jõuti uuringus järeldusele, et talved on Balti regioonis tulevikus leebemad ja võrreldes praegusega vähema lumega.

Samas peab arvestama näiteks senisest sagedasema märja lume, jäävihma ning jäite esinemise võimalusega. Suvel hakkavad suurema tõenäosusega esinema kuumalained, mille käigus võivad soojakraadid tõusta üle 40 kraadi.

Samuti selgus uuringust, et tingituna kõrgematest õhutemperatuuridest, on tulevikus Balti regioonis suveperioodil oodata tugevaid sajuhooge ja äikesetorme, mis võivad omakorda kaasa tuua tugevamad tuuleiilid. Siiski on oluline märkida, et kliimaprojektsioonides on tormide ning tuulekiiruste pikaaegsete prognooside osas palju ebakindlust.

PANE TÄHELE!

Ehitusuudised.ee korraldab 29. oktoobril Tallinna Teletornis Taristuehituse konverentsi 2019. Konverentsile ootame kõiki, kes soovivad head ülevaadet arengutest, prognoosidest ja ootustest 2020. aastaks taristuehituse turul.

Rail Baltica teemal räägivad konverentsil ail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets ja RB Rail Eesti ja Soome esinduse juht Aivar Jaeski.

Vaata kava ja registeeru SIIN.

Uuringu tellis RB Rail AS ja selle viis läbi Eesti keskkonnakorralduse ning ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri ning Läti ettevõttega SIA Vides Eksperti ja Leedu ettevõttega DGE Baltic Soil and Environment.

Uuringu peamine eesmärk oli valmistuda Rail Baltica projekti elutsükli vältel aset leidvateks kliimamuutusteks, mis aitab tagada infrastruktuuri jätkusuutlikkuse erinevate kliimastsenaariumide rakendumise korral.

Kliimaga tuleb taristuobjektide ehitusel arvestada

Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialisti Martin Ruuli sõnul on kliimamuutustest saamas oluline aspekt, millega tuleb ühiskonda mitmeid aastakümneid teenivate taristuobjektide kavandamisel ja ehitamisel arvestada.

„Mul on hea meel tõdeda, et Rail Baltica arendajad omavad pikaajalist vaadet, võtavad arvesse võimalikke kliima- ning ilmastikuriske ja otsivad potentsiaalseid leevendusmeetmeid juba projekteerimisetapis. Selline lähenemine on Balti riikides üsna ainulaadne. Kliimariskide juhtimine tuleks integreerida Rail Baltica üldisesse riskijuhtimisse ning seire- ja kontrollsüsteemidesse. Seda ei tohiks käsitleda iseseisva subjektina,“ ütles Ruul.

Ehkki uuringu eesmärk oli hinnata, millist mõju avaldavad kliimamuutused raudteele ja kuidas nende mõju leevendada, aitab Rail Baltica ise kaasa kliimamuutuste leevendamisele, vähendades CO2 eraldumist, õhusaastet ning mürataset.

Kliimamuutused võivad oluliselt mõjutada raudtee ehitamist, hooldamist ja opereerimist. Tugev vihm, tuul, tormid, lumi ja jäide võivad peatada tegevuse raudteel või põhjustada tõsiseid kahjustusi infrastruktuurile ning tekitada seeläbi ebamugavusi reisijatele.

Uuringuga tehti kindlaks raudtee infrastruktuuri kõige nõrgemad kohad ja pakuti välja asjakohased kohanemismeetmed, mis integreeritakse raudteetrassi projekteerimisse ning mida rakendatakse ehitusfaasis.

RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist - taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.