Ehitusuudised  • 11 september 2019

Näitusel “Tükkidest terveks“ näeb ümber modelleeritud Eesti arhitektuuri märgilisi hooneid

13. septembril avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis „näitus näituse sees“ ehk “Tükkidest terveks. Uurimused materjalipõhisest modulaarsusest Eesti 20. sajandi elamuehituses”, kus neli Eesti arhitektuuriajaloolist objekti on üliõpilaste töödes saanud edasiarendused.

Arhitektuurimuuseumi püsinäitus „Elav ruum“ on valik Eesti moodsa arhitektuuri arengut kujundanud hoonetest, milles on inspiratsiooni ja ainest ka tänapäevaks. Arhitektuuriteadlane Triin Ojari sõnul on ruum ammendamatu allikas niikaua kui ta on meie jaoks elus. „Elavas ruumis põimuvad erinevad ajalooperioodid, vormid ja struktuurid, mis oma ebatäiuses on pidevas muutumises ning samas kehastavad endas igavest ideaali otsingut,“ ütleb Ojari.

Reedel avatav näitus uurib lähemalt elamut kui moodsa aja elamisühikut – millistest osistest elamistervik erinevatel aegadel on kokku pandud, millisesse suuremasse süsteemi väiksemad osad liigituvad ning milliseid probleeme uus elamumudel kas elaniku, kogukonna või ka arhitekti jaoks lahendas? Kas elamine on sama palju 21. sajandi arhitektuuri teema nagu ta oli seda 20. sajandil, mil elamuehitus ning linnade areng läbis punase joonena kogu sajandit?

Näitust ettevalmistavas töötoas asetavad tudengid ja nende eri Euroopa riikidest pärit juhendajad oma vaatlusobjektid suuremasse süsteemi, võtavad osadeks lahti, vaatavad sisse meditsiinilise põhjalikkusega ning saadud diagnoosi põhjal arendavad võimalikke lahendusi. Noorte ruumiarstide otsingute tuumaks on ruumilise modulaarsuse leidmine, arhitektuuri teatud algühikuteks jagamine, mida seejärel annaks uutel viisidel kokku panna. Modulaarsus, standardiseerimine, tootmine, paindlikkus ja efektiivsus on modernistliku arhitektuuri üks olulisemaid teemasid, mida võib taandada nii ehitise konstruktiivseks algosaks kui suuremaks ühikuks ehk mooduliks.

Valitud kaks hoonet, kivitrepikojaga puidust elumaja Tallinna eeslinnast ja eksklusiivsem korterelamu Tallinna südalinnast, esindavad sõjaeelset arhitektuurset mõtet, kus elementide tüpiseeritus on alles tekkimas, samas linnaehituslikku unifitseeritust peetakse juba oluliseks. Kõige selgemalt on modernistlik seriaalsus loetav sõjajärgses elamuehituses, kui valitses massehitus ning erinevate ruumielementide kombineerimine oli standardiseerimise üks väljundeid. Teised kaks, Mustamäe paneelmajad ja „Kuldne Kodu“ Pärnus, oma kordustes ning lõpmatuseni paljundatavuses on totaalsed süsteemid, mis baseerusid eri konfiguratsioonides kasutatavatel standardelementidel ja masstootmisel.

Arhitektuurimuuseum tänab Sille Pihlakut ja Siim Tuksamit (Part OÜ) töötoa ja näituse „Tükkidest terveks“ kureerimise eest. Näitus sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja Euroopa Liidu rahastatava projekti Future Architecture toel.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785