Tartu Ülikooli ja Graanul Biotechi koostööleppe kohaselt hakkab Tartu Ülikooli doktorant oma doktoritöös uurima puidust saadud ligniini omadusi ja tegema Graanul Biotechiga koostööd lõpptoote väljatöötamiseks. Ligniinil on palju kasutusalasid, näiteks vaigud, liimid, õlid, plastid ja ehitusmaterjalid.
Doktorant Kait Kaarel Puss.
  • Doktorant Kait Kaarel Puss.
  • Foto: Marko Söönurm
Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul annab nüüdisaegne puidukeemia ja biotöötlus võimaluse väärindada kohalikku bioressurssi suure lisandväärtusega lõpptoodeteks, kuid Eestis on seda veel vähe ära kasutatud.
„Ülikool tahab siin oma teaduskompetentsiga ettevõtetele appi tulla, kuid ootame ka riigi jõulist tuge Eesti puidukeemia ja biotöötluse arendamisel,“ ütles Vassil. Kui puidu tehnilisel töötlemisel on Eestis juba teatud võimekus saavutatud – näiteks oleme üks Euroopa suurimaid puitmajade eksportijaid –, siis puidukeemia ja biotöötlus on Vassili hinnangul suurepärane näide võimalusest liikuda suurema lisandväärtusega majandusmudeli poole.
Doktorantuuriprojekt viiakse ellu Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja keemia instituudi ning Eesti Sünteetilise Bioloogia Keskuse baasil loodud Puidu ja Biotöötluse Tuumiklaboris. Tuumiklabor on keskendunud eelkõige puidu ja biomassi keemilise ja biotehnoloogilise väärindamise tehnoloogiale ning tööstusprotsesside optimeerimisele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele