Arendaja esitas Eesti-Soome raudteetunneli eriplaneeringuks täiendatud taotluse

„Piirkonna arengu ja hea transpordiühenduse nimel väärib Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli projekt kaalumist, sest sellest saab kasu nii pealinna ümbrus kui ka kogu Eesti laiemalt,“ nägi riigihalduse minister Jaak Aab positiivseid külgi eriplaneeringu algatamiseks. „Küll aga on väga oluline eelnevalt täpselt selgeks teha kõik võimalikud kaasnevad kohustused, riskid ja kasutegurid. Kui riigi eriplaneering algatatakse, on eriti oluline hinnata mõju nii loodus- kui ka elukeskkonnale,“ ütles riigihalduse minister Aab.

Esialgses, möödunud aasta lõpus esitatud taotluses oli mitmeid küsimusi, mis vajasid erinevate ministeeriumite hinnangul põhjalikumalt lahti selgitamist. Seetõttu palus Rahandusministeerium esitada arendajal raudteetunneli projekti eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks täiendavaid andmeid. Lisainfot küsiti kavandatava tegevuse eesmärgi, finantseerimiskava, ajakava ja muu kohta. Tunneli puhul on tegemist rahvusvahelise mõõtmega strateegilise taristu osaga, mistõttu tuleb juba enne võimalikku planeeringu algatamist asjaolud täpsemalt välja selgitada.

„Näeme, et Eesti ja Soome vahelise tunneli näol on tegemist olulise ja perspektiivse projektiga. Väga tähtsal kohal on selles riikide omavaheline koostöö ja seda projekti kõikides etappides,“ ütles riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen.

„Järjepideva koostöö tagamiseks on oluline sõlmida ka Eesti ja Soome vaheline ühiste kavatsuste memorandum,“ tõi Klasen välja riigi huvi.

Samuti on riigi jaoks oluline, et kavandatav raudteetunnel ühendatakse Rail Baltica trassiga nii reisijate kui ka kaubaveol.

Järgmisena esitab Rahandusministeerium täiendatud taotluse teistele ministeeriumitele ja asutustele, paludes neil hinnata, kas taotlus on piisav riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise üle otsustamiseks. Lõpliku otsuse langetab valitsus.