Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega sätestatakse maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, mille abil soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti.

- Muutuvad maaparandussüsteemi projekteerimisnormid.
- Foto: Pixabay
1. jaanuaril 2019 jõustus maaparandusseadus, mille tulemusel muutus kehtetuks seni kehtinud määrus, mis sätestas nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele. Kooskõlastamisele saadetud eelnõus on maaparandussüsteemi projekteerimisnormide sisu suurel määral analoogne eelmiste maaparandussüsteemi projekteerimisnormidega.
„Suurimad muudatused puudutavad maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimist. Tee projekteerimise nõuete koostamisel on arvestatud, et nimetatud teed täidavad lisaks maaparandushoiu võimaldamisele ka muid põllu- ja metsamajandamisega seotud ülesandeid,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.
Eelnõusse on lisatud paragrahv, milles sätestatakse veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemi projekteerimise nõuded. Samuti on eelnõuga täpsustatud maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste, näiteks settebasseini, projekteerimise nõudeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kavandatava õigusraamistikuga soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti, mille tulemusena võib eeldada ka nii ehitusprojektide kui ka ehitamise kvaliteedi paranemist. Paremini toimivad maaparandussüsteemid suurendavad maatulundusmaa mullaviljakust ning seeläbi põllumajandustootjate ja metsakasvatajate konkurentsivõimet.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?