Autor: Ehitusuudised • 25. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2017. aasta septembris jõustus uus riigihangete seadus. Seaduse rakendamises saadud tagasiside näitab rahandusministeeriumi hinnangul, et selles on vajalikud mõned muudatused, tagamaks seaduse eesmärkide parem saavutamine.

Plaanis on tehnilisemad muudatused, kontseptuaalseid ega põhimõttelisi uuendusi kavas ei ole.

Olulisemate muudatustena vaadatakse üle kõigile riigihangetele laienevad näiteks ärisaladuse käsitlemist, pakkumuste avamisel teabe avaldamist ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi puudutavad reeglid, et saavutada ühetaoline kohtlemine sõltumata menetlusliigist.

Lisaks on muudatusena välja pakutud, et hankijal tekib võimalus hankeleping üles öelda, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et ettevõtjal on kõrvaldamise alused.

Samuti on kavas nõuda lepingu rikkumisest registri teavitamist enne hankelepingu lõppemist. Nendes erimenetlustes, milles seadus ei näe ette pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega ja vaidlustamise tähtaega, soovitakse need kehtestada. Lihtsustusi kavandatakse ka vaidlustusmenetluses, avardades võimalusi menetlusi kokku liita või menetlust peatada.

Tagasisidet oodatakse 3. maini.