Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hankija võib nüüd sekkuda peatöövõtja ja alltöövõtja rahatülisse
2019. aasta jaanuarist jõustus riigihankeseaduse muudatus, mis lubab ehitustööde hankelepingu puhul alltöövõtjal hankijalt välja nõuda infot selle kohta, kas hankija on alltöövõtja tehtud tööde eest peatöövõtjast pakkujale juba tasunud.
Uus riigihangete seadus on kehtinud juba poolteist aastat, kuid alles jaanuarist 2019 jõustusid ka viimased sätted, üht muudatustest selgitas 21. märtsi Äripäevas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.