Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsa- ja puidutööstus on Eesti väliskaubanduse suurim tasakaalustaja
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on metsa- ja puidusektor Eesti majanduse üks tugitalasid. “Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 2018. aastal 1,8 miljardit eurot - me impordime pea kahe miljardi euro väärtuses asju rohkem, kui ekspordime. Suurim ülejääk oli seejuures puidu ja puittoodete kaubavahetuses,” ilmestas Välja väliskaubandust.
“Metsa- ja puidusektor on valdkond, kus meil on välismaailmale palju rohkem pakkuda, kui neilt saada. Eesti puittooted on hinnatud üle maailma ja meie puidutööstus suudab pakkuda tipptasemel toodangut konkurentsivõimelise hinnaga, hoolimata kohati konkurentidest kõrgemast tooraine hinnast,” sõnas Välja.
PANE TÄHELE!
Äripäeva Infopangal valmis kokkupandavate ehitiste tootjate kvartaliraport 2018. aasta viimase kvartali analüüsiga. Kvartaalne raport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest.
Raport hõlmab kokkupandavaid metallehitisi tootvaid ettevõtteid, kokkupandavaid puitehitisi tootvaid ettevõtteid ja kokkupandavaid betoonehitisi tootvaid ettevõtteid. Analüüsitud on ettevõtete viimase kvartali majandusnäitajaid, mille põhjal on välja toodud valdkonna arengutrendid ja ettevõtete pingeread.
Soeta raport SIIT.
Suurimad kaubagrupid eksportimisel on puidust kokkupandavad ehitised (17%), saematerjal (13%), puidust ehitusdetailid (13%), puitmööbel ja selle osad (11%). Rahalises mahus eksporditakse kõige enam Skandinaaviamaadesse ning Saksamaale. Suurimad kaubagrupid, mida Eestisse imporditi on saematerjal (41%), paber ja papp (15%), puitmööbel ning selle osad (8%). Peamised importriigid on Venemaa, Soome ja Läti.
Välja sõnul Eestil veel suur potentsiaal puidu keemilisel ja molekulaarsel töötlemisel. “Puidust saab lisaks mööblile ja puitmajadele luua ka palju muud. Tänased tehnoloogiad võimaldavad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane,” näitlikustas Välja. “See on suund, kuhu Eesti metsa- ja puidusektor plaanib lähitulevikus areneda ja Eestit seeläbi rikkamaks muuta” ütles Välja.
Ekspordimahtude kasvu taga on olnud ka sektori investeeringud tehnoloogiasse. Statistikaamet andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot. Investeeringute kasv on taganud ka stabiilse lisandväärtuse kasvu sektoris. Metsa- ja puidusektor on lisaks Eesti ekspordi edendamisele ka märkimisväärne tööandja, pakkudes tööd ligi 40 000 inimesele.
Seotud lood
Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL korraldavad järjekorras 11. Teadmistepõhise ehituse konverentsi. Konverentsi peaesinejad, Eero Lunden ja Miimu Airaksinen Soomest, lahkavad ehitussektori vastutuse teemat kliimamuutustega toime tulekul arhitekti ja kinnisvaraarendaja vaatest.
Enimloetud
2
3
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele