Autor: Ehitusuudised • 15. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investeeringute kasv on taganud ka stabiilse lisandväärtuse kasvu sektoris. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul tuleks puidusektori järgmiseks arenguhüppeks suunata rohkem raha arendustöödele, teatas Eesti Metsa- ja Puitutööstuse Liit.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul viitavad investeeringud sektori kiirele arenemisele. “Meil on olemas teadmised ja tehnoloogia, et oma puitu kohapeal väärindada ja seda me ka teeme. Eesti puidule luuakse täna väärtust mitmel astmel ning olulisel kohal on lõpptoodete tootmine. Suuremahulised investeeringud sektorisse tagavad selle trendi jätkuva kasvu” sõnas Välja.

Ilmus kokkupandavate ehitiste tootjate kvartaliraport

Äripäeva Infopangal valmis kokkupandavate ehitiste tootjate kvartaliraport 2018. aasta viimase kvartali analüüsiga. Kvartaalne raport annab täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest.

Soeta raport SIIT.

Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane leiab, et piiratud ressursside tingimustes hakatakse enam otsima võimalusi puidu paremaks väärindamiseks. “See nõuab järjest suuremaid investeeringuid nii seadmetesse kui ka inimvarasse. Puidu väärtusahelas tegutsevad ettevõtted on tublisti investeerinud masinatesse ja seadmetesse ning suutnud tööjõukulude kasvuga hakkama saada. Edaspidi oleks väga tähtis, et meie puidu valdkonna ettevõtted suurendaksid oluliselt ka arendustöödele tehtavaid kulutusi,” märkis Varblane

Välja nõustub Varblasega puidusektori tuleviku vajaduste osas. “Kui seni on suur osa investeeringutest läinud tipptehnoloogiaga tootmisseadmete soetamiseks, siis suund on investeeringute suurendamisele ka teadus- ja arendustegevusteks. Sedasi liigub sektori fookus pelgalt efektiivsest tootmisest tootearendusele ja kes puidu väärindamisega tegelevate teadlaste ning spetsialistide vajadus ning olulisus kasvab. Nende abiga võib Eesti lisaks e-tiigrile olla tuntud ka kui biomajanduse tiiger,” visioneeris Välja.

Välja sõnul tuleb paljudele tänagi üllatusena, et metsa- ja puidusektor on üks kõrgtehnoloogilisema sisseseadega tööstuseid Eestis. “On ütlemine, et tuleviku vabrikutes on vaid üks inimene ja üks koer. Inimene selleks, et koera toita ning koer selleks, et hoida inimene masinatest eemal. Puidusektoris on eesrindlikumates ettevõtetes see tulevik juba käes, küll mitte tingimata selle koeraga. Eestis on täna tootmisi, kus kogu tootmist juhib arvuti ja tehnoloogia abiga vaid üks kõrgharitud spetsialist,” näitlikustab Välja sektori kõrgtehnoloogilist taset.