Majavamm, ehitise kiirelt leviv ja ohtlik vaenlane

Kõige sagedamini võib hoonetes kohata majavammi, majamädikut, erinevaid korgikuid ja mädiknahkiseid ning koorikuliste erinevaid liike. Puitu lagundavate seente liikide arv ületab kaheksakümmet liiki, kuid kõiki neid pole vaja tunda.

Lihtsustatult võib jagada majaseened hoonetes kolmeks – majavamm, teised pruunmädanikku tekitavad seened ja valgemädanikku tekitavad seened. Juba läks keeruliseks? Teada tuntud tõde on see, et iga mädanik on seente elutegevuse tulemus. Puitu lagundavad seened tekitavad pruunmädanikku, mille puhul puit värvub pruuniks ja lähened kuubikuteks ning valgemädanikku, mille puhul puit läheb heledamaks ja kiuline struktuur tuleb hästi välja. Kuna valgemädanikku tekitavaid seeni on hoonetes vähe, siis vaatleme käesolevas artiklis ainult pruunmädanikku tekitavaid seeni.

Miks on vaja majavammi teiste puitu lagundavate seente seast ära tunda? Majavammi kahjustus on kõige kiirem ja ulatuslikum. Majavamm võib juba paari-kolme aastaga muuta uue põranda täiesti kasutuskõlbmatuks. Muude seente puhul pole nii kiiret arengut täheldatud. Teine oluline põhjus, miks majavamm on ohtlikum muudest seentest, on asjaolu, et majavamm saab niiskust transportida ja tänu sellele võib ta arenema hakates levida täiesti kuivadele puitdetailidele ning muuta need pruuniks puidupuruks.

Kuidas majavammi ära tunda? Kõige olulisem tunnus on , et majavammi seeneniit võib levida lisaks puidule mööda kivi-, plastiku-, klaasi-, metalli- ja teiste materjalide pindasid ja seda meetrite kaugusele toiduks olevast puidust. Teised seened kasvavad puidul ja liiguvad maksimaalselt kümmekond sentimeetrit eemale. Nagu eelpool kirjas, on oluliseks majavammi tunnuseks levikukiirus. Kui uus põrand paari aastaga vajuma hakkab ning pruuniks läheb, on suure tõenäosusega tegemist majavammiga.

Kolmandaks väga iseloomulikuks tunnuseks on, et majavammi seeneniidid moodustavad aja jooksul jämedad väädid, mis kuivades praksudes murduvad. Muudest tunnustest võib veel nimetada eoseid, mis majavammil on punakaspruunid, ning säbrulise keskosaga viljakehasid, kuid neid tunnuseid võib vabalt segi ajada ka teiste seentega.

Kõige rohkem tuleb kontrollida majavammi leviku osas keldreid ja esimese korruse põrandaid ning seina alaosa. Just need on piirkonnad, kus majavammi seeneniidistikule meeldib levida. Kõrgematel korrustel võib seda seent kohata haruharva. Nagu ka teiste puitu lagundavate seente puhul, tuleb ka majavammi puhul alati otsida toitaine allikat ehk puitu, millest seen toitub. Vahel võib leida majavammi viljakehasid välja kasvamas kivipragudest, kuid mitte kunagi ei toitu seen kivist. Visuaalsel kontrollimisel võite leida vaid seente tunnuseid, kuid kõige ulatuslikum seeneniidistiku kasv on reeglina hoopiski põranda all või seina sees.