13. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puit on läbi aastasadade olnud traditsiooniline Eesti ehitusmaterjal. Vaadates tulevikku, kus taastuvate ja looduslike ehitusmaterjalide kasutamine üha suuremat rolli mängib, on puidul ees pikk ja kuulsusrikas tulevik.

Puidu kõrgem väärindamine on üks Eesti majanduse alustalasid. Looduse ökosüsteem on nii seatud, et kõik eluta orgaaniline aine kuulub lagundamisele ja sellepärast on puidul mitmeid bioloogilisi kasutusea vähendajaid. Olulisemad nendest on puitu kahjustavad putukad ning puitu lagundavad seened. Käesolev artikkel annab lühikese ülevaate puitu lagundavatest seentest hoonetes.

Varasemates selle teemalistes artiklites on pööratud põhiliselt tähelepanu seente teaduslikule tutvustamisele, kuid seekord soovin edasi anda oma kümnete aastate pikkuset kogemust hoonetes levivate puitu lagundavate seente uurimisel. Ja seda täiesti subjektiivsel ning mitteteaduslikul moel. Eesmärgiks on selgitada, kuidas tunda iseseisvalt ära majavammi, kuidas selle seene teket ennetada ning pikendada puidu kasutusiga.

Kõige sagedamini võib hoonetes kohata majavammi, majamädikut, erinevaid korgikuid ja mädiknahkiseid ning koorikuliste erinevaid liike. Puitu lagundavate seente liikide arv ületab kaheksakümmet liiki, kuid kõiki neid pole vaja tunda.

Mädanik on seente elutegevuse tulemus

Lihtsustatult võib jagada majaseened hoonetes kolmeks – majavamm, teised pruunmädanikku tekitavad seened ja valgemädanikku tekitavad seened. Juba läks keeruliseks? Teada tuntud tõde on see, et iga mädanik on seente elutegevuse tulemus. Puitu lagundavad seened tekitavad pruunmädanikku, mille puhul puit värvub pruuniks ja lähened kuubikuteks ning valgemädanikku, mille puhul puit läheb heledamaks ja kiuline struktuur tuleb hästi välja. Kuna valgemädanikku tekitavaid seeni on hoonetes vähe, siis vaatleme käesolevas artiklis ainult pruunmädanikku tekitavaid seeni.

Miks on vaja majavammi teiste puitu lagundavate seente seast ära tunda? Majavammi kahjustus on kõige kiirem ja ulatuslikum. Majavamm võib juba paari-kolme aastaga muuta uue põranda täiesti kasutuskõlbmatuks. Muude seente puhul pole nii kiiret arengut täheldatud. Teine oluline põhjus, miks majavamm on ohtlikum muudest seentest, on asjaolu, et majavamm saab niiskust transportida ja tänu sellele võib ta arenema hakates levida täiesti kuivadele puitdetailidele ning muuta need pruuniks puidupuruks.

Kuidas majavammi ära tunda? Kõige olulisem tunnus on , et majavammi seeneniit võib levida lisaks puidule mööda kivi-, plastiku-, klaasi-, metalli- ja teiste materjalide pindasid ja seda meetrite kaugusele toiduks olevast puidust. Teised seened kasvavad puidul ja liiguvad maksimaalselt kümmekond sentimeetrit eemale. Nagu eelpool kirjas, on oluliseks majavammi tunnuseks levikukiirus. Kui uus põrand paari aastaga vajuma hakkab ning pruuniks läheb, on suure tõenäosusega tegemist majavammiga.

Kolmandaks väga iseloomulikuks tunnuseks on, et majavammi seeneniidid moodustavad aja jooksul jämedad väädid, mis kuivades praksudes murduvad. Muudest tunnustest võib veel nimetada eoseid, mis majavammil on punakaspruunid, ning säbrulise keskosaga viljakehasid, kuid neid tunnuseid võib vabalt segi ajada ka teiste seentega.

Pane tähele!

Ehitusekspert hoonete niiskusprobleemide, biokahjustuste ja sisekliima valdkonnas Kalle Pilt räägib, kuidas ära hoida ja märgata erinevaid puitkonstruktsioonide kahjustusi 25. märtsil toimuval veebiseminaril "Kuidas pikendada puitkonstruktsioonide eluiga?"

Pane ennast kirja SIIN.

Ohus on keldrid ja esimesed korrused

Kõige rohkem tuleb kontrollida majavammi leviku osas keldreid ja esimese korruse põrandaid ning seina alaosa. Just need on piirkonnad, kus majavammi seeneniidistikule meeldib levida. Kõrgematel korrustel võib seda seent kohata haruharva. Nagu ka teiste puitu lagundavate seente puhul, tuleb ka majavammi puhul alati otsida toitaine allikat ehk puitu, millest seen toitub. Vahel võib leida majavammi viljakehasid välja kasvamas kivipragudest, kuid mitte kunagi ei toitu seen kivist. Visuaalsel kontrollimisel võite leida vaid seente tunnuseid, kuid kõige ulatuslikum seeneniidistiku kasv on reeglina hoopiski põranda all või seina sees.

Kui olete leidnud kasvõi vähimagi märgi majavammi olemasolust, tuleb kohe vaadata konstruktsiooni sisse või alla. Selleks tuleb enamasti pealmised kihid teisaldada. Väga kiiresti areneb majavammi seeneniit ka kappide all – eriti siis, kui kapi sokkel on kinnine. Huvitaval kombel on rohkesti seeneniiti ahjude ja vahevundamentide ümbruses. Loomulikult tahab seen niiskust ja seetõttu on vannitoad, saunad, kraanikausi ümbrused, koridorid ja teised niisked kohad eriliselt ohus. Kohe kui leiate majavammi, tuleb kiiresti hakata tegutsema, sest juba nädalane viivitus võib seene tekitatud kahju sadade eurode võrra suurendada.

Majavamm tekib sageli pärast remonti. Huvitav on teada, et värske puit on majavammile „magustoiduks“ ehk sealt saab seen kergesti toitaineid kätte ning areneb eriti jõudsalt. Seetõttu on majavammi ennetamiseks vajalik võtta juba enne remonti tarvitusele vajalikud meetmed ehk nagu Eesti vanasõna ütleb, üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Seejuures tuleb ka ise uurida ja mõelda. Paljudel juhtudel on töid teostama võetud ehitusmees, kes oma sõnul on „kogemustega“, kuid juba mõne aasta pärast selgub, et seen on majas ja meest pole enam kusagil.

Puit peab kiiresti kuivama

Planeerimisel tuleb mõelda põhjalikult õhu liikumisele puidu ümbruses. Õhu liikumine kuivatab nii õhku kui selles piirkonnas olevaid materjale. Paljud hooneomanikud ja ehitajad teavad, et märga materjali ei või konstruktsiooni panna, kuid oluline on ka see, et materjal kuivaks kiiresti ka pärast juhusliku vee sattumist konstruktsiooni. On olnud juhtumeid, kus majavammi tekkepõhjuseks on olnud ülekastetud lillepott või siis lekkinud veetoru. Eriti põrandate puhul on oluline tagada konstruktsiooni välis- või siseõhuga tuuldumine.

Teiseks väga oluliseks ennetavaks tegevuseks on niiskuse liikumist takistavate materjalide õige kasutamine. Nendeks materjalideks on igasugused kiled, EPS ehk rahvakeeles peno, tihedad plastikplaadid, PVC katted jm. Need materjalid takistavad niiskuse liikumist ning nende pinnale tekib sagedasti veekile, mis imendub kiiresti läheduses olevasse puitu ja tõstab puidu niiskuse seenele soodsaks.

Kolmas näpunäide, mida peaks iga ehitaja teadma ja kindlasti ka paljud teavad, on ainult kuivade materjalide kasutamine. Puit on hügroskoopne materjal ehk selle niiskus sõltub ümbritseva keskkonna niiskusest. Kui täiesti kuiv puit jätta korraks vihma kätte või panna vastu maapinda, siis tõuseb puidu niiskusesisaldus kiiresti seenele soodsaks (20-22%), ning kui selline materjal panna seinapostiks või põrandatalaks, siis on seene areng selles kohas garanteeritud. Majavammi eoseid on kõikjal ja need ootavad vaid soodsat elukeskkonda, et arenema hakata.

Ehitusekspert hoonete niiskusprobleemide, biokahjustuste ja sisekliima valdkonnas Kalle Pilt räägib, kuidas ära hoida ja märgata erinevaid puitkonstruktsioonide kahjustusi 25. märtsil toimuval veebiseminaril "Kuidas pikendada puitkonstruktsioonide eluiga?"

Pane ennast kirja SIIN.