Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kurnitski: käitume ehituses rehepaplikult
TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäituse “Liginull” avamisel toimunud vestlusringis, et kohe ajalooks saavad eesmärgid 20/20/20, asenduvad numbritega 45, 32,5 ja 32, millega edasi tööd tehakse.
Kurnitski sõnul näitavad need numbrid, et ühelt poolt peab tegelema kasvuhoonegaaside heitmega, teisalt energiatõhususega, mida mõõdetakse lõpptarbimise või primaarenergia kasutamisega ning kolmandaks taastuvenergiaga. “Euroopa Liit on valinud sellise kolmikjaotuse, et midagi toimuks kõigis sektorites – need kolm paralleelset meetmete plokki peaks viima selleni, et kõik töötavad samas suunas.”
Ta jätkas, et liginullenergia hooned ja hoonefondi energiakasutus läheb kõige teravamalt energiatõhususe alla. “Mis on ELi tasemel olnud kõige keerulisem.” See, et hoonetesse tuleb rohkem taastuvenergiat, aitab omakorda kaasa energiakasutuse vähenemisele, aidates ühtlasi vähendada CO2- heitmeid. Ka sellega, kui paraneb olemasoleva hoonefondi eneriatõhusus, väheneb oluliselt kasvuhoonegaaside heitmete hulk.
Kurnitski sõnul vaatab liginullenergia tulevikku – et praegu ehitatavad hooned ei hakkaks tulevikus heitmeid liiga palju juurde tekitama ja tegu on ennetava tegevusega. “Eestis ei ole nähtud võib-olla seda seost, et me vähendame sellega kasvuhoonegaase ja aitame kliimamuutuse vastu võitlemisele kaasa, mis siis, et energiatõhususe teema on meil majandusliku kasu peale üles ehitatud – ehitame nii energiatõhusalt, kui on majanduslikult tasuv, räägime kulutõhususest ja kuluoptimaalsusest jne.”
Kurnitski sõnul on Eesti energiapoliitikat läbi aegade iseloomustanud majandusliku kasu ja energiasäästu sidumine. “Oleme mõnes mõttes nagu rehepapid – me ei taha teha ühtegi liigutust, et kliimasoojenemist pidurdada, aga ajame taga viimast kui senti, et parandada tõhusust, et sellega energiat kokku hoida.” Tulemus on tema sõnul õnneks sama.
Hoonete energiatõhususega seotud teemad on fookuses 19. märtsil toimuval konverentsil Säästlik Hoone 2019. Pane ennast kirja SIIN.
Seotud lood
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele