Mida teha, et konsortsiumilepingud alt ei veaks?

Uue kohtupraktika kohaselt ei saa ehitushangetele kvalifitseerumisel enam tugineda ühispakkumusena teostatud lepingumahule, vaid üksnes sellele osale lepingust, mida aktiivselt ja tõhusalt täideti. Seetõttu on oluline jälgida, et konsortsiumilepingutes tooksid ühispakkujad selgelt välja, kes mille eest vastutab.

Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus rääkis ehituskonverentsil riigihangetest, et kuigi kurdetakse pidevalt, et need toimuvad madalaima hinna kriteeriumi alusel, on riik tegelikult teinud omalt poolt kõik vajaliku, et ehitussektoris ei toimuks valik odavuse alusel. “See on hankijate kaalutud otsus, mis kriteeriumite alusel nad endale riigihankelepinguid, sealhulgas ehitushankeid, sõlmivad,” rõhutas ta.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.

Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

EraisikEttevõte

Olen tingimustega nõus

Kaardimaksega

Mobiilimaksega

Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.

Jaga lugu

Liitu Ehitusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770[email protected]

Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655[email protected]

Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785[email protected]