Uue kohtupraktika kohaselt ei saa ehitushangetele kvalifitseerumisel enam tugineda ühispakkumusena teostatud lepingumahule, vaid üksnes sellele osale lepingust, mida aktiivselt ja tõhusalt täideti. Seetõttu on oluline jälgida, et konsortsiumilepingutes tooksid ühispakkujad selgelt välja, kes mille eest vastutab.

- Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus
- Foto: Eiko Kink
Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus rääkis ehituskonverentsil riigihangetest, et kuigi kurdetakse pidevalt, et need toimuvad madalaima hinna kriteeriumi alusel, on riik tegelikult teinud omalt poolt kõik vajaliku, et ehitussektoris ei toimuks valik odavuse alusel. “See on hankijate kaalutud otsus, mis kriteeriumite alusel nad endale riigihankelepinguid, sealhulgas ehitushankeid, sõlmivad,” rõhutas ta.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?