Autor: Urve Vilk • 8. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus
Foto: Raul Mee, Eiko Kink
Mida teha, et konsortsiumilepingud alt ei veaks?
Uue kohtupraktika kohaselt ei saa ehitushangetele kvalifitseerumisel enam tugineda ühispakkumusena teostatud lepingumahule, vaid üksnes sellele osale lepingust, mida aktiivselt ja tõhusalt täideti. Seetõttu on oluline jälgida, et konsortsiumilepingutes tooksid ühispakkujad selgelt välja, kes mille eest vastutab.
Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus rääkis ehituskonverentsil riigihangetest, et kuigi kurdetakse pidevalt, et need toimuvad madalaima hinna kriteeriumi alusel, on riik tegelikult teinud omalt poolt kõik vajaliku, et ehitussektoris ei toimuks valik odavuse alusel. “See on hankijate kaalutud otsus, mis kriteeriumite alusel nad endale riigihankelepinguid, sealhulgas ehitushankeid, sõlmivad,” rõhutas ta.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!