Uue kohtupraktika kohaselt ei saa ehitushangetele kvalifitseerumisel enam tugineda ühispakkumusena teostatud lepingumahule, vaid üksnes sellele osale lepingust, mida aktiivselt ja tõhusalt täideti. Seetõttu on oluline jälgida, et konsortsiumilepingutes tooksid ühispakkujad selgelt välja, kes mille eest vastutab.

- Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus
- Foto: Eiko Kink
Advokaadibüroo Cobalt advokaat Kadri Matteus rääkis ehituskonverentsil riigihangetest, et kuigi kurdetakse pidevalt, et need toimuvad madalaima hinna kriteeriumi alusel, on riik tegelikult teinud omalt poolt kõik vajaliku, et ehitussektoris ei toimuks valik odavuse alusel. “See on hankijate kaalutud otsus, mis kriteeriumite alusel nad endale riigihankelepinguid, sealhulgas ehitushankeid, sõlmivad,” rõhutas ta.
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.