Faktum Ariko poolt 300 tööstusettevõtte hulgas läbi viidud küsitluse kohaselt on Eesti töötleva tööstuse ja mäetööstusettevõtetest digitaliseerinud oma tootmisprotsesse 24 protsenti ettevõtetest.
- Poorbetoontoodete valmistamine Bauroci tehases. Foto: Raul_Mee
Tehnoloogia arenguga on uuringu järgi kaasa läinud peamiselt keskmise suurusega ja suured ettevõtted, teatas EAS.
Enim on tootmisprotsesse digitaliseerinud ja automatiseerinud toiduainetööstus ning puidu-, paberi-, ja mööblitööstus, kellest kolmandik on digitaliseerinud tootmisprotsesse ligikaudu poole ulatuses. Viiendik nende sektorite ettevõtetest on digitaliseerinud üle 60 protsenti tootmisprotsessidest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluse keskuse strateegia ja tootearenduse juhi Inge Laasi sõnul on tööstuse digitaliseerimine Eesti majandusarengut silmas pidades oluline ja vältimatu samm, kuna efektiivistab äriprotsesse ning tekitab seeläbi kõrgemat lisandväärtust.
“Sisuliselt tähendab tööstuse digitaliseerimine ehk Tööstus 4.0 tehnoloogiate enda kasuks tööle panemist ja masinate integreerimist terviklikuks süsteemiks, et kulud väheneksid ja tulud suureneksid,” selgitas Laas. “Sellele peaks aga eelnema andmeanalüüs ja juhtimisotsuste diagnostika, et välja selgitada kitsaskohad, mida niisama pole võimalik tuvastada. Seetõttu on Eesti ettevõtete seas potentsiaali efektiivsuse kasvuks veel palju.”
Uuringust selgus, et metalli-, metalltoodete ja transpordivahendite tootmises on neljandik ettevõtetest digitaliseerinud oma tootmisprotsesse vähemalt 40 protsendi ulatuses. Kõige madalam on digitaliseerimine tekstiili-, rõiva- ja nahatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete seas.
“Tihti on madala digitaliseerituse põhjuseks see, et ettevõtted ei näe vajadust digitaliseerimise järele ning nende meelest on kõik tootmisprotsessid juba nii automatiseeritud, et rohkem pole võimalik teha,” kommenteeris Laas. “Tegelikkuses saab ettevõtte efektiivsust kasvatada mitte ainult tootmisprotsesse ümber korraldades, vaid ka juhtimis-, tellimuste arvestuse, lao- ja teisi süsteeme digitaliseerides ning automatiseerides.”
Laas ütles, et on EAS võtnud sihiks toetada ettevõtjaid tehnoloogiahüppe sooritamisel, selleks on alustatud arendusmaratonide ja seminaridega, ühendamaks erinevate sektorite kompetentsi tööstusettevõtetele sobilike lahenduste loomiseks ning alates 2018. aasta oktoobrist on EASist võimalik taotleda ka tööstusettevõtetel digidiagnostika toetust.
“Arenguruumi on, kuid 52% Eesti tööstusettevõtetest on näidanud üles soovi alustada või jätkata tootmisprotsesside digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul, mis on Eesti konkurentsivõime kasvatamiseks hea algus,” ütles Laas.
Eesti tööstusettevõtete tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimist käsitleva uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja viis läbi uuringufirma Rait Faktum-Ariko. Jaanuaris läbiviidud uuringus osales 300 ettevõtet üle kogu Eesti.
Seotud lood
Kallinev energia on pannud majaomanikke üha rohkem vaatama ülimalt säästlike maasoojuspumpade poole, seda nii uusehitiste puhul kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamisel. Aga missugust maasoojuspumpa valida?
Enimloetud
3
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
6
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Hetkel kuum
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Tagasi Ehitusuudised esilehele