Swedbank: ehitussektori kasv kängub

Porto Franco betoonivalu  

Kuigi eelmisel aastal aeglustus Eestis tehtud ehitustööde mahukasv 21 protsendini, oli jätkuvat tegemist väga tugeva kasvuga ning ehitustööde maht ületas 2007. aasta tipu. Ehitusmahu kasvu aeglustumine tuli rajatiste arvelt – kui hooneehituse kasv kiirenes 24 protsendini, siis rajatiste ehituse kasv aeglustus 15 protsendini – seda aga peamiselt 2017. aasta järsult kõrgele tõusnud ehitusmahu baasefekti tõttu. Üldjoontes vastas ehituse mahukasvu muutus ootustele.

Kvartalite järgi oli ehitusmahukasv möödunud aastal aga aeglustuva trendiga – see aeglustus viimased kolm kvartalit järjest. Selle taga oli hooneehituse mahukasvu aeglustumine, samas kui rajatiste ehituse mahukasv hoopis kiirenes. Möödunud aasta viimases kvartalis ehitati Eestis hooneid vaid 6% rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Rajatiste ehitusmaht kasvas siis aga 29%.

Kasutusse lubatud uute eluruumide arv suurenes möödunud aastal aastases võrdluses 10%. Kuigi uute eluruumide kasutuslubade arv on veel väiksem kui 2007.aasta tipus, siis ehituspinna järgi see ületab tollast taset. Eluruumide ehituslubade arv aga vähenes kümnendiku võrra. Selle põhjuseks oli nii 2017. aasta kõrge võrdlusbaas, kui ehituslubade arv kasvas väga kiiresti, kuid ka müügis olevate korterite suurenenud laojääk.

Tööjõupuudus süveneb

Eesti ehitusettevõtete kindlustunne on veel jätkuvalt tugev, kuid see on 2017.aasta keskpaiga tipust veidi nõrgenenud. Tööjõupuudus ehituses möödunud aastal süvenes – isegi vaatamata sellele, et möödunud aastal tuli ehitusse välismaalt tööle palju inimesi. Tööjõupuudus on muutunud üha tõsisemaks ehitustegevust piiravaks teguriks.

Eesti ehitusettevõtete välismaal tehtud tööde mahu osakaal on viimase kahe aastaga langenud. Möödunud aastal oli see 6%, kuid 2016. aastal näiteks 11%. Soomes, Rootsis ja Norras on hooneehitustööde mahukasvud aeglustunud. Ka Lätis aeglustus hooneehituse kasv möödunud aasta teisel poolel. Samas algas Lätis ja Leedus ehituse kasvutsükkel veidi hiljem kui Eestis, rääkimata Põhjamaadest. Ehitustegevuse kasvu aeglustumine meie lähiriikides mõjutab ka Eesti ehitusettevõtete käibekasvu väljavaadet.

Kuigi Eesti tarbijate kindlustunne on veel kõrge, nõrgenes möödunud aasta sügisel järsult nende kindlustunne uue eluaseme soetamiseks. Arvatavasti oli selle taga meedias sagenenud jutud võimalikust majanduskriisist ja intressitõusust. Eluasemelaenude aluseks olev 6-kuuline Euribor on küll tasapisi tõusma hakanud, kuid tegemist on marginaalse muutusega. Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära esimest korda alles järgmise aasta esimeses kvartalis ning Euribor peaks praeguse prognoosi järgi jääma lähiaastatel võrdlemisi madalaks.

Taristu tuleb

Rajatiste ehitusmahu väljavaade on paljuski seotud valitsussektori investeeringutega, mille kasv on aeglustunud. Enamike erakondade valimisprogrammides on aga lubatud suuremahulisi taristuehitusi lähiaastateks. Peatselt käivitub ka Rail Baltica ehitus. Samas tuleks arvestada, et praegu kasutatakse valitsussektori investeeringutes ligikaudu poole ulatuses välisvahendeid, mis EL uue eelarveperioodi ajal Eesti jaoks vähenevad. Eesti valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s on EL kõrgeim ning need stimuleerivad meie majandust tugevasti. Kuna Eesti välisnõudlus on nõrgenemas ning see piirab ka Eesti majanduskasvu, toetaks tugevam ehitus majanduskasvu. Samas on tööjõupuudus Eestis väga suur ning liialt suure osa tööjõu paigutumine ehitusse suurendaks pingeid muudes tegevusalades.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali jooksul oli ehitussektori osakaal Eesti majanduskasvus ligikaudu kolmandik (2016. ja 2017.aastal viiendik). Kuigi palgakasv püsib lähiajal kiire ja elanike kindlustunne tugev, on ehitustööde mahukasv tasapisi aeglustumas. Samas peaks ehitusettevõtete tööde mahud ja käive tugevad püsima.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee