Swedbank: ehitussektori kasv kängub

Eesti ehitusettevõtete kindlustunne on veel jätkuvalt tugev, kuid see on 2017.aasta keskpaiga tipust veidi nõrgenenud. Tööjõupuudus ehituses möödunud aastal süvenes – isegi vaatamata sellele, et möödunud aastal tuli ehitusse välismaalt tööle palju inimesi. Tööjõupuudus on muutunud üha tõsisemaks ehitustegevust piiravaks teguriks.

Eesti ehitusettevõtete välismaal tehtud tööde mahu osakaal on viimase kahe aastaga langenud. Möödunud aastal oli see 6%, kuid 2016. aastal näiteks 11%. Soomes, Rootsis ja Norras on hooneehitustööde mahukasvud aeglustunud. Ka Lätis aeglustus hooneehituse kasv möödunud aasta teisel poolel. Samas algas Lätis ja Leedus ehituse kasvutsükkel veidi hiljem kui Eestis, rääkimata Põhjamaadest. Ehitustegevuse kasvu aeglustumine meie lähiriikides mõjutab ka Eesti ehitusettevõtete käibekasvu väljavaadet.

Kuigi Eesti tarbijate kindlustunne on veel kõrge, nõrgenes möödunud aasta sügisel järsult nende kindlustunne uue eluaseme soetamiseks. Arvatavasti oli selle taga meedias sagenenud jutud võimalikust majanduskriisist ja intressitõusust. Eluasemelaenude aluseks olev 6-kuuline Euribor on küll tasapisi tõusma hakanud, kuid tegemist on marginaalse muutusega. Meie hinnangul tõstab Euroopa Keskpank oma baasintressimäära esimest korda alles järgmise aasta esimeses kvartalis ning Euribor peaks praeguse prognoosi järgi jääma lähiaastatel võrdlemisi madalaks.

Taristu tuleb

Rajatiste ehitusmahu väljavaade on paljuski seotud valitsussektori investeeringutega, mille kasv on aeglustunud. Enamike erakondade valimisprogrammides on aga lubatud suuremahulisi taristuehitusi lähiaastateks. Peatselt käivitub ka Rail Baltica ehitus. Samas tuleks arvestada, et praegu kasutatakse valitsussektori investeeringutes ligikaudu poole ulatuses välisvahendeid, mis EL uue eelarveperioodi ajal Eesti jaoks vähenevad. Eesti valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s on EL kõrgeim ning need stimuleerivad meie majandust tugevasti. Kuna Eesti välisnõudlus on nõrgenemas ning see piirab ka Eesti majanduskasvu, toetaks tugevam ehitus majanduskasvu. Samas on tööjõupuudus Eestis väga suur ning liialt suure osa tööjõu paigutumine ehitusse suurendaks pingeid muudes tegevusalades.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali jooksul oli ehitussektori osakaal Eesti majanduskasvus ligikaudu kolmandik (2016. ja 2017.aastal viiendik). Kuigi palgakasv püsib lähiajal kiire ja elanike kindlustunne tugev, on ehitustööde mahukasv tasapisi aeglustumas. Samas peaks ehitusettevõtete tööde mahud ja käive tugevad püsima.