Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 11. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vestarbacka: ootame vastust eriplaneeringu kohta kuu lõpuks

Foto: Marek Metslaid
Täna Ülemiste Citys toimunud esitlusel tutvustas Peter Vesterbacka meeskond nelja võimalikku trassi Soome ja Eesti vahelise merealuse tunneli ehitamiseks ning projekti viimaseid arenguid, mille kohaselt oodatakse 28. veebruariks valitsuselt otsust riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele.

Tänasel esitlusel selgitati, et Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on eeluuringud läbi viidud. Tunneliprojekti järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus. 

 

Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. “Valitsusele on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks esitatud ning seaduse järgi peaks valitsus otsuse langetama 90 päeva jooksul ehk viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril,” märkis Sorainen advokaadibüroo partner Paul Künnap.

Künnap tutvustas üritusel nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380 x 40 meetri suurusel alal. “Et Soomega samasse temposse jõuda, oleks juba täna vaja asuda arutama trassivalikuid ning jaama asukohta, et need otsused saaksid mitmekülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud ning kõiki asjakohaseid seisukohti saaks arvesse võtta,” märkis Künnap.

Tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka rääkis, et projekteerimiseks on juba kaasatud 100 miljonit eurot välisinvestorilt ARJ Holdin Dubai, mis on nüüdseks Eestisse äriühingut vormistamas. “Kokkuvõttes on projekti kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30% ulatuses omakapitali ja 70% ulatuses laenurahaga,” selgitas Vesterbacka tänasel esitlusel.

Finest Bay Area Development OÜ esindajad tutvustasid projekti Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajatele ka Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil. 

Tunnelil positiivne mõju keskkonnale

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu ambitsioonika ettevõtmisega, mille elluviimine nõuab mitmekülgset põhjalikku analüüsi.

„Kui algatatakse eriplaneering, siis selle koostamisel tuleb läbi viia tunneli rajamisega seotud uuringud, mille lahutamatu koostisosa on keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnauuringute tulemused peavad olema sisendiks raudteetunneli tehnilise lahenduse ja hilisema ehitusprojekti koostamisele,“ ütles Vakra. Ta lisas, et selgust tuleb saada mõjudest merepõhjale ja veekvaliteedile, kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele, inimtegevusele, kalastusele, loodusressursside kasutamisele, laevaliiklusele ja jäätmetekkele.

„Esialgsel hinnangul võime väita, et kuna kavandatav tunnel on sügaval maa ja mere all, siis on keskkonnamõju vähene. Samas peame veenduma, et trassi ehitamise käigus kavandataval tehissaarel oleks olemas uued elukeskkonnad lindudele ja hüljestele,“ ütles Vakra. Tema arvates on tunneli valmimise järel positiivne mõju keskkonnale, sest see vähendab kiirete laevade liikumist üle lahe.

Projekti jaoks on Soomes juba eelmise aasta kevadest tehtud uuringuid ja koostatud on keskkonnamõjude hindamise kava, mille algatamiseks on kõik valmis ning oodatakse Eesti otsust.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõi esile tunneli rajamise innovaatilisuse ja ergutava mõju majanduse arendamisele. Ta selgitas, et oleme aastaid rääkinud kaksiklinna projektist ja seni pikimast merealusest tunnelist. Suurte mõtete mõtlemine ja nende ellu viimine on väikeriigi ainus võimalus. 

„See oleks Eesti ajaloo suurim erasektori eraldiseisev investeering, millel on otsene majanduskasvu suurendav mõju,“ ütles Palling. Ta toonitas, et projekti edukaks elluviimiseks ongi vaja teha mõjude igakülgne uuring. Enne seda oleks aga vaja kindlat otsust, et me tahame tunnelit. 

Ta lisas, et kuigi käesoleval ajal puudub Eestis täielikult tunneli ehituse oskus ja kogemus, siis võimaldaks selle rajamine ergutada muude varem võimatuna näivate projektide elluviimist ja koostööd Eesti ülikoolidega. 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785