Äripäev uuris, kuidas leppeta Brexiti järellaine jõuab ka Eesti majandusse ja kas see mõjutaks muu hulgas ka puitmajade eksportijaid.
Moodulamaja tehas Kumna külas.
  • Moodulamaja tehas Kumna külas.
  • Foto: Andras Kralla
EB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et Brexiti majanduslikest mõjudest rääkides ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et isegi Briti peaminister Theresa May ei tea, kas, kuidas ja millal Suurbritannia Euroopa Liidust tegelikult lahkub. „Seetõttu on kõiksuguste numbrite omistamine Brexiti majanduslikule mõjule parimal juhul matemaatiline mõtteharjutus, millele päriselus just liialt panustada ei maksa,“ rõhutas Nestor.
Eestile avaldaks leppeta Brexit üksjagu suurt mõju Rootsi kaudu, sest Eesti ekspordist läheb Suurbritanniasse otse vaid 3%. Samas läheb Eesti ekspordist Rootsi veidi enam kui kümnendik. Rootsile omakorda on Suurbritannia väga oluline sihtriik: eelmisel aastal läks Suurbritanniasse 6% Rootsi ekspordist. Rootsile on Suurbritannia suuruselt seitsmes kaubanduspartner.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab selgitas, et Rootsi majandusele tuleks karmi Brexiti korral kõige tugevamad tagasilöögid tõenäoliselt masinatööstusest, paberi- ja puidutööstusest ning autotööstusest, mille toodang moodustab kokku ligikaudu poole Suurbritannia ekspordist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele