Brexit mõjutab Eesti puitmajatootjaid vähe

EB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et Brexiti majanduslikest mõjudest rääkides ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et isegi Briti peaminister Theresa May ei tea, kas, kuidas ja millal Suurbritannia Euroopa Liidust tegelikult lahkub. „Seetõttu on kõiksuguste numbrite omistamine Brexiti majanduslikule mõjule parimal juhul matemaatiline mõtteharjutus, millele päriselus just liialt panustada ei maksa,“ rõhutas Nestor.

Eestile avaldaks leppeta Brexit üksjagu suurt mõju Rootsi kaudu, sest Eesti ekspordist läheb Suurbritanniasse otse vaid 3%. Samas läheb Eesti ekspordist Rootsi veidi enam kui kümnendik. Rootsile omakorda on Suurbritannia väga oluline sihtriik: eelmisel aastal läks Suurbritanniasse 6% Rootsi ekspordist. Rootsile on Suurbritannia suuruselt seitsmes kaubanduspartner.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab selgitas, et Rootsi majandusele tuleks karmi Brexiti korral kõige tugevamad tagasilöögid tõenäoliselt masinatööstusest, paberi- ja puidutööstusest ning autotööstusest, mille toodang moodustab kokku ligikaudu poole Suurbritannia ekspordist.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et ekspordinäitajatest ainult ei piisa ning majanduspilt on hoopis keerulisem, sest Suurbritannia on tähtis kaubanduspartner ka paljudele teistele riikidele, kuhu Rootsi ekspordib. „Otse on Rootsi ettevõtted Suurbritanniasse viinud valdavalt kütust, puittooteid ning masinaid ja seadmeid. Osaliselt on need kaubavood võimalik kindlasti ümber suunata,“ hindas Nestor.

Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil ütles, et ilmselt saab karmi Brexiti mõju Eesti puitmajatootjatele Rootsi kaudu olema tagasihoidlik.

Kivil selgitas, et Eesti puitmajasektori toodang on üldjuhul lõpptoode, mitte poolprodukt ning hooned tarnitakse otse lõppkliendile – praegusel juhul otse Rootsi. Seetõttu avaldaks Brexit Eesti puitmajatootjatele mõju Rootsi kaudu ainult siis, kui Rootsi enda puitmajatootjad jätaksid tollide tõttu oma kauba Suurbritanniasse tarnimata. See tähendaks omakorda, et need Rootsi puitmajatootjad keskenduksid potentsiaalselt rohkem oma koduturule ehk Rootsile ning konkurents seal tiheneks.

Samas nentis Kivil, et kuigi Rootsi on Eesti puitmajatootjate üks peamistest sihtturgudest, mõjutaks niisugune stsenaarium meie firmasid marginaalselt, sest Rootsi puitmajatootjad ei tarni praegu Suurbritanniasse suures mahus puitmaju.

Loe pikemalt Äripäeva loost "Leppeta Brexiti järellaine jõuab ka Eesti majandusse".