Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ahitektid avasid näituse liginullist
Muuhulgas otsitakse näitusega vastust küsimusele, miks on eestlaste ökoloogiline jalajälg maailmas jätkuvalt üks suuremaid ja kuidas seda muuta?
„Näituse peamiseks ajendiks on 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkavad hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks on vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid ja seeläbi anda omapoolne panus katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmisse,“ selgitas näituse üks kuraatoritest, arhitekt Mihkel Tüür.
„Uute regulatsioonide mõõtkavaks on üks hoone ja ajaskaalaks 30-50 aastat. Kuraatornäitus võtab laiema vaatenurga, küsides, kas iga lähenemine, mis ei vaatle probleemi kogu planeedi mõõtkavas, holistlikult ja vähemalt 100-aastases perspektiivis, pole paratamatult läbikukkumisele määratud.“
„Olgugi et tegemist on arhitektuurinäitusega, ei ole selle huvikeskmes ainult ruum kui vorm. Näitust ette valmistades sai meile selgeks, et uued olud ei pruugi tulevaste hoonete vormi eriti mõjutada. Oluliselt enam muutuvad ilmselt hoiakud ja mõtteviisid, millega hooneid edaspidi kavandatakse. Sestap on näitus vormilise asemel ennekõike sisuline, fookusega ruumil kui sisul,“ selgitas kuraator Eik Hermann.
Muuhulgas pakub näitus vastuseid küsimustele: mida tähendaks maailmale ja Eestile, kui kliima soojeneks 2100. aastaks kuni +4 °C? Kuidas on soojenemine seotud kasvuhoonegaasidega? Kui palju peaksid kasvuhoonegaaside heitmed vähenema, et tagada elamisväärne planeet ka tulevastele põlvedele? Kas näiteks 1 tonn CO2-ekvivalenti on palju või vähe, mitu kilomeetrit autosõitu see tähendab või mitu tonni tsementi sellega toota saab?
Samuti uuritakse, miks on eestlase ökoloogiline jalajälg tervelt kolm korda suurem kui lätlasel ja rootslasel? Milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmesse? Kuidas see panus hoonesektori erinevate osade vahel jaotub ja millised on trendid? Mida Eestis praegu tehakse, et jalajälge vähendada, kas sellest piisab ja mida teha, et meie jalajälg ka päriselt vähenema hakkaks? Jpm.
Eesti Kultuurkapitali toetusel korraldatud näituse kuraatorid on Eik Hermann, Mihkel Tüür ja Rene Vallner. Kaastööd tegid Ott Kadarik, Raul Kalvo, Ralf Lõoke ja Erkki Seinre. Graafilise disaini autorid on Uku-Kristjan Küttis, Jaan Sarapuu.
Korraldajad tänavad Endrik Arumägi, Paul Klõšeikot, Ingrid Kormašovi, Kalle Kuuske, Kiel Moed, Raimo Simsonit, Ravi Srinivasanit, Margus Tali ja Martin Thalfeldti.
Näitus jääb avatuks kuni 2. veebruarini.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele