Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paneelmaja renoveerimine suuri tegijaid ei tõmba
Vanade nõukogudeaegsete paneelmajade renoveerimine on küll Kredexi toetuse najal hoogustunud, kuid vanale kinnisvarale uue hingamise pakkumine pole suurematele ehitusettevõtjatele atraktiivne.
Ajal, mil majanduseksperdid ennustavad kodumaise ehitusturu jahtumist, ootab endiselt rekonstrueerimist 20 000 enamasti Nõukogude perioodil ehitatud paneelmaja.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professori Jarek Kurnitski sõnul on viimaste hinnangute kohaselt otstarbekas renoveerida 20 000st kortermajast umbes 13 000.
Kuigi igal aastal renoveeritakse umbes sadakond kortermaja, tõdeb ehitusettevõtja Raivo Rand, et tegemist on ehitusturul endiselt nišiteenusega. „See maht on suhteliselt väike ja kindlasti on nende tööde hind suhteliselt madal,“ möönis Rand. Sellepärast ei ole ka suuremad ehitusfirmad huvitatud paneelmajadele uue näo andmisest, mistõttu jääb töö väiksematele ettevõtetele.
„Aga ega me ilma paneelmajade renoveerimiseta hakkama ei saa, sest ühel hetkel lähevad inimeste kulud liiga kõrgeks ja juba praegu on küttekulud näiteks liiga kõrged,“ leidis Rand.
Kuigi Eestis on suurem osa kinnisvarast Ranna sõnul eraomandis, siis peaks ettevõtja sõnul leidma viis, kuidas riik saaks toetada probleemse kinnisvara renoveerimist rohkem. „Tegelikult puudub riigil praegu terviklik nägemus, kuhu elamuehitus peaks arenema,“ nentis ehitusettevõtja.
Pikemat artiklit kortermajade renoveerimisest loe Äripäevast
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele