Paneelmaja renoveerimine suuri tegijaid ei tõmba
Vanade nõukogudeaegsete paneelmajade renoveerimine on küll Kredexi toetuse najal hoogustunud, kuid vanale kinnisvarale uue hingamise pakkumine pole suurematele ehitusettevõtjatele atraktiivne.
Ajal, mil majanduseksperdid ennustavad kodumaise ehitusturu jahtumist, ootab endiselt rekonstrueerimist 20 000 enamasti Nõukogude perioodil ehitatud paneelmaja.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professori Jarek Kurnitski sõnul on viimaste hinnangute kohaselt otstarbekas renoveerida 20 000st kortermajast umbes 13 000.
Kuigi igal aastal renoveeritakse umbes sadakond kortermaja, tõdeb ehitusettevõtja Raivo Rand, et tegemist on ehitusturul endiselt nišiteenusega. „See maht on suhteliselt väike ja kindlasti on nende tööde hind suhteliselt madal,“ möönis Rand. Sellepärast ei ole ka suuremad ehitusfirmad huvitatud paneelmajadele uue näo andmisest, mistõttu jääb töö väiksematele ettevõtetele.
„Aga ega me ilma paneelmajade renoveerimiseta hakkama ei saa, sest ühel hetkel lähevad inimeste kulud liiga kõrgeks ja juba praegu on küttekulud näiteks liiga kõrged,“ leidis Rand.
Kuigi Eestis on suurem osa kinnisvarast Ranna sõnul eraomandis, siis peaks ettevõtja sõnul leidma viis, kuidas riik saaks toetada probleemse kinnisvara renoveerimist rohkem. „Tegelikult puudub riigil praegu terviklik nägemus, kuhu elamuehitus peaks arenema,“ nentis ehitusettevõtja.
Pikemat artiklit kortermajade renoveerimisest loe Äripäevast
Ehitusuudised.ee toetajad:
