Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vana-Pirita tee rekonstrueerimistööd said valmis
Vana-Pirita tee Lauluväljaku ja Maarajamäe lossi vahelise teelõigu rekonstrueerimistööde käigus rajati Eesti Ajaloomuuseumi teenindamiseks 39-kohaline asfaltkattega parkla koos reisibusside peatumistaskuga ja täiesti uue ilme sai ka Lauluväljaku Merevärava parkla.
„Vana–Pirita tee Lauluväljakust Maarjamäe lossini on igale eestlasele sümboolse tähendusega teelõik, kus ühel pool teed on Lauluväljak, Näituste väljak, Eesti Ajaloomuuseum jpm ning teisel pool vaade üle Tallinna lahe sadamale ning Vanalinnale,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Vana–Pirita tee ja uute parklate piduliku avamise otsustasime teha 20. novembril Lauluväljaku Merevärava parklas, kuhu rivistame traditsiooniliseks sügisülevaatuseks ka Tallinna tänavapuhastusfirmade koristustehnika.“
Vana-Pirita tee Lauluväljaku ja Maarjamäe ajaloomuuseumi vahelises lõigu rekonstrueeriti ca 1 km pikkune ja 3,5m laiune ühesuunaline asfaltkattega sõidutee, Pirita teega ühendusteede piirkondadesse rajati 6-7m laiused kahesuunalised lõigud. Kergliiklejaile rajati ca 1,1 km pikkune ja 3 m laiune asfaltkattega jalgrattatee ja 3m laiune betoonkivikattega kõnnitee. Maarjamäe ajaloomuuseumi teenindamiseks rajati 39-kohaline asfaltkattega parkla koos reisibusside peatumistaskuga. Tänavale rajati LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning ülekäiguradade erivalgustus. Liikluse rahustamiseks rajati künnised, vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks paigaldati ülekäiguradadele braikivid.
Vana-Pirita tee rekonstrueerimise projektdokumentatsiooni koostas K-Projekt AS, Eesti Ajaloomuuseumi parkla projektdokumentatsiooni koostas Keskkonnaprojekt OÜ. Ehitustööd tegi Tallinna Teede AS. Ehitustööde lepinguline maksumus oli 2,8 miljonit eurot.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.