Asfalditehaste jääkreostuse koristamine läks maksma miljoneid

Kahest nõukogudeaegsest asfalditehasest jäi maha kümneid tuhandeid kuupmeetreid jääkreostust, mille eemaldamiseks kulus üks aasta ja miljoneid eurosid.

Keskkonnaministeerium sõlmis AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse ASiga kokkuleppe kahe endise asfaltbetoonitehase jääkreostuse koristamiseks veidi enam kui aasta tagasi.  Lepingu maksumus oli ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tänaseks on lepingujärgsed ohutustamistööd tehtud.

„Palju räägitakse uute ettevõtmiste keskkonnamõjust, kuid samal ajal on meil veel ridamisi okupatsiooniaegseid tööstusjääke, mis siiamaani keskkonda ohustavad.  Kõnealuste kunagiste asfaltbetoontehaste jääkreostuse koristamisega sai kõrvaldatud oht nii ümberkaudsete elanike tervisele kui ka elusloodusele,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Saaremaal asuv Maadevahe asfaltbetoonitehas töötas aastatel 1959-1993. Tolle aja jooksul reostas tehas nii ümbritseva pinnase, põhjaveekihi kui ka Maadevahe jõe, mille läänekaldal tehas asus.

Valga linnas asuv Priimetsa asfaltbetoonitehas töötas ajavahemikul 1956-1992. Endise tehase territooriumil on reostunud pinnas ja põhjavesi, on oht ka reostuse jõudmiseks Pedeli jõkke.

Reostuste likvideerimiseks tuli reostunud pinnas välja kaevata ja asendada puhta pinnasega. Lisaks likvideeriti mitmed rajatised, betoonijäägid ja prügi projektialal. Tööde käigus puhastati reostusest ka Maadevahe jõe säng endise asfaltbetoonitehasega külgnevas lõigus. Maadevahe objektil kaevati välja ja anti jäätmekäitlejale üle ligikaudu 21 000 kuupmeetrit ning Priimetsa objektil ligikaudu 10 000 kuupmeetrit reostunud pinnast.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega.

Projekti rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. 85% projekti maksumusest tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist  ja 15% KIKi siseriiklikust keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.