Taristuehituses lähiaastad stabiilsed, tulevik lahtine

Täpsema ülevaate taristuehituse valdkonna hetkeseisust saad 31. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil. Esinevad Priit Sauk, Anvar Salomets, Sven Pertens, Ain Kendra, Riho Vjatkin, Alan Muruväli jt. 

Pane ennast kirja SIIN.

Lähiaastate käekäik sõltub eelkõige suurima tellija, Maanteeameti, teehoiukava ja hankeplaanide täitmisest, kas õnnestub kõikide suurte objektidega õigeaegselt startida. Teine suurem tellija, Tallinna linn, keskendub hetkel eeskätt Reidi tee ehitusele ja lähiaastatel teisi nii suuremahulisi töid kavas ei ole.

Kasvamine keeruline

Taristuehituse ettevõtetel on märkimisväärne müügitulu kasvatamine Eesti turul keeruline. Ettevõtteid on palju, konkurents tihe ja marginaalid madalad. Tulenevalt mõnest suurprojekti võidust võib aastane müügitulu hanke võitnud ettevõttel hüppeliselt kasvada, kuid pikemas vaates on jäänud käibe suurusjärgud siiski suhteliselt sarnaseks.

Teine oluline ettevõtete kasvamist takistav tegur on tööjõupuudus. Osaliselt kasutatakse probleemi leevendamiseks välistööjõudu ja seda eeskätt lihtsamatel töödel, kus riigikeele valdamine ei ole nii oluline. Tõenõoliselt peab lähiaastatel seda teed minema enamus ettevõtteid, kes teostavad töid oma meeskondadega, mitte alltöövõtuga.

Suur nõudlus on ka inseneride järele. Ülikoolides on küll võimalik teedeehituse inseneriks õppida, kuid insenerikutse ei ole hetkel noorte seas esimene valik. Insenerikutse propageerimiseks on Maanteeamet koostöös Asfaldiliiduga algatanud programmi „Insenerid tagasi kooli“, mille raames kogemustega aktiivsed teede-insenerid käivad Eesti koolides tutvustamas, milliseid võimalusi inseneriks õppimine pakub ja millised võimalused võiks avaneda tulevikus tööturul. Loodetavasti leiab nii mõnigi noor, kes ei ole oma tuleviku üle veel otsustanud, et just see võiks olla tema väljakutse.

Sisendhindadele suur surve

Tööjõunappusest tingituna on jätkuvalt tugev surve palkade kasvule. Viimase aastaga on hinnahüppe üles teinud ka teedeehituses kasutatav oluline sideaine nafta, mis on omakorda tõstnud kütuse hindu ning ahelreaktsioonina mõjutanud ka kõigi teiste toodete ja teenuste hindu. Eespooltoodut arvestades võiks eeldada, et sellest tingituna kallinevad märgatavalt ka taristutööde hinnad, kuid tuntavat hindade tõusu ei ole olnud. Hindade tõusu on pidurdanud taristuehitusega tegelevate ettevõtete rohkus ja suutlikkus teha rohkem tööd, kui turul pakutakse. Tööde kallinemist siiski lõputult vältida ei ole võimalik ja tõenäoliselt jaotub hinnatõus ühtlasemalt pikemale ajaperioodile.

Tulevik lahtine

Murepilved on ehitajate peakohale tõusnud seoses Riigiteede teehoiukavaga aastateks 2018-2022. Nimelt kinnitatud kava kohaselt kukub ehitustööde maht aastatel 2021-2022 võrreldes praeguse perioodiga peaaegu nulli. Taristuehitusega tegelevatele ettevõtetele on kõige olulisem stabiilne töö maht – kasutatav tehnika on kallis ja investeeringud on pikaajalised. Investeerimisotsuste langetamisel on arvestatud pikaajaliste teehoiukavadega, kus varasemalt järske töömahu vähenemisi ei ole olnud ja seetõttu tekitab praegune olukord rohkelt küsimusi. Loodetavasti siiski sellist eelarve muutust ei tule ja riik suudab säilitada vähemalt stabiilse rahalise mahu. Kõige tõenäolisem ja loogilisem variant oleks taas hakata suunama kütuse aktsiisi raha teede korrashoiule, mis tagaks sektori stabiilse tuleviku. Stabiilsus annab ehitajale julgust jätkata investeeringutega uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse ning see muudab sektori ka noortele atraktiivsemaks, mis omakorda peegeldub teostatava töö kvaliteedis ning rahulolevas tellijas ja liiklejas.

Täieliku ülevaate valdkonna ettevõtete konkurentsivõimest annab Äripäeva infopanga koostatud taristuehituse konkurentsiraport. Soeta raport SIIT.

Autor: Ain Pähkel Nordeconi teedeehituse direktor