Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks saavutas täiskõrguse
Järgmise aasta sügisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valmivas saalikompleksis peeti sarikapidu, kuna hoone on saavutanud planeeritud täiskõrguse 23,6 meetrit ning oluline etapp ehituses on edukalt lõpetatud.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning kultuuriminister Indrek Saare pilgu all tõi hoone katuselt sarikapärja alla Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor prof Ivari Ilja. Traditsiooni järgi peab hoone tellija ise pärja katuselt alla tooma ning korraldama ehitajatele sarikaliigud, et tagada uuele hoonele hea õnn. Vastasel juhul asendavad ehitajad sarikapärja vana luuakontsuga ning veelgi hiljem auklike tööpükstega, mis tähendab uuele hoonele kiiret lagunemist. Et seda igal juhul vältida, järgnes eile pärja allatoomisele traditsiooniline sarikapidu ehitajate tänamiseks.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsmärkis, et sarikapidu on samm lähemale sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab oma 100. sünnipäeva tähistada tipptasemel hoones. „Soovin akadeemia perele veel veidi kannatlikkust, aga ka tohutult harjutamislusti, et täita uus saalikompleks aasta pärast kaunite helide ja menukate esinemistega,“ ütles Reps.
„Me peame alati meeles pidama, et kõige unikaalsem, mida saame maailmale pakkuda, on kultuur. Ka me ise käime iga-aastaselt üha rohkem ja rohkem kontserdil ja teatris. Sellepärast on uue õpikeskkonna peatne valmimine väga loomulik ja vajalik. Lisaks saavad kultuurielu korraldajad tänapäevaste võimalustega keskkonna, kus tutvustada innovaatilisi ettevõtmisi, millele varasemalt sobivat kohta pole olnud. Ühesõnaga, kena kingitus meie kultuurriigi juubeliks,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.
EMTA rektori prof Ivari Iljasõnul oli tänase sarikapeo eesmärk tänada ehitajaid ning luua rahvapärimuse järgi soojad suhted majavaimuga. “Põhjust kõvasti vaeva näinud ehitajate kostitamiseks oli enam kui küll, sest tööd on kenasti graafikus,” lausus prof Ilja. “Kõik märgid lubavad arvata, et EMTA 100. juubelil 2019. aasta septembris saame avada kauaoodatud saalikompleksi, mis lisaks õppetööle hakkab sageli leidma kasutust avaliku kontserdi- ja etenduspaigana.”
6100-ruutmeetrise saalikompleksi keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbi kolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud.
Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass. Saalikompleksi kõik korrused ühendatakse kõrvalasuva akadeemia peahoonega.
EMTA haldusdirektori Ott Maatenikinnitusel on tänaseks edukalt lõpetatud oluline vaheetapp saalikompleksi ehituses. “Hoone põhikonstruktsioonid on sisuliselt valmis, fassaad peagi koorikplaatidega kaetud ning uksed-aknad ees, nii et saab alustada viimistlustöödega,” selgitas Maaten.
EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.