Müün kellelegi kauba maksetähtajaga 30 päeva ja vahepeal satub ettevõte makseraskustesse ning arve mittelaekumine tekitab minul omakorda tõsiseid probleeme. KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme Mariko Rukholmi sõnul on nad selliseid müügiarveid kompenseerinud 4,6 miljoni eest.
Mariko Rukholm
  • Mariko Rukholm
  • Foto: KredEx
Kas krediidikindlustus sõlmitakse seetõttu, et kardetakse pettust või arve tasumise viibimist?
Krediidikindlustus sõlmitakse alati sooviga kaitsta oma ettevõtet tasumata arvetest tekkiva võimaliku kahju eest. Eelanalüüs annab ostjate finantsseisust parema ülevaate ja kindlustuspakkuja jälgib omakorda nende käekäiku. Kui saame infot maksehäiretest, siis informeerime ka oma klienti. Samas – ka äris juhtub ootamatuseid, mis võivad viia pankrotini või makseraskusteni. Selliste ettenägematute juhtumite jaoks krediidikindlustus ongi. Kui suurelt ostjalt jääb raha saamata, võib kindlustuse olemasolu päästa ettevõtte võimalikust pankrotist.
Veidi statistikat ka… Kui palju täna Eestis makseid kindlustatakse?
Kui ettevõte soovib end kindlustada ostja võimalike makseraskuste vastu tootmisperioodi vältel, saab kasutada tootmisriski kindlustust. Sellele tasub mõelda, kui tootmisperiood on väga pikk ja toode ise unikaalne.
Ettevõte, kes soovib laieneda ja kaitsta välisriikidesse tehtavaid otseinvesteerinuid poliitiliste riskide eest, saab kasutada investeeringu kindlustust.
Finantseerimisasutus, kes soovib maandada Eesti eksporttehingu pikaajalise finantseerimisega kaasnevat välisostja võimalikku makseraskust, saab aga kasutada ostjakrediidi kindlustust.
Te olete siiani Eestis ainus krediidikindlustuse pakkuja. Miks? Kas turg on liiga väike või äri liiga keeruline?
Oleme tõesti ainus kohapeal tegutsev krediidikindlustusselts. Krediidikindlustuse pakkumise näol on tegemist spetsiifilise kindlustusvaldkonnaga. Eestis on varem tegutsenud ka teisi krediidikindlustusseltse, ent nad lahkusid turult kriisiaastatel. Tõenäoliselt võib selle põhjuseks olla Eesti turu väike mastaap.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele