Neljast pealinna pikalt kavandatud taristuobjektist - Ülemiste ristmikust, lennujaama viivast trammiteest, Haabersti ristmikust ja praegu töös olevast Reidi teest sai eelviimane objekt sel nädalal lõplikult valmis.

- Haabersti ristmiku ehitus.
- Foto: Andras Kralla
Tallinna linnapea Taavi Aas nentis, et tulevikku vaadates on järgmine suur objekt Tallinna väike ringtee. „Kui ka Tallinna väikese ringtee valmis saame, võib öelda, et pealinna liikluskorralduse parandamiseks on palju tehtud ja väga palju muutunud.“
Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks allkirjastati töövõtuleping Nordecon Eesti AS-iga. Ehitustöödega alustati 2. mail. 2017 aastal. Ehitustööde kogumaksumus koos käibemaksu ja ehitustööde omanikujärelevalve kuludega on 20,2 mln eurot.
Tööde maht: teelõikude uuendamine/ehitamine kokku 2,92 kilomeetri ulatuses; viadukti ehitus; vanade jalg- ja jalgrattateede ümberehitus (1,70 km) ning uute jalg- ja jalgrattateede ehitus (2,30 km); rajati kolm uut ja rekonstrueeri neli fooriristmikku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks tee-ehituslikule töödele rekonstrueeriti tänavavalgustus, mille käigus paigaldati uued LED tänavavalgustid, viadukti, kergliiklusteede ja ülekäiguradade valgustid; foorijuhtimissüsteem, sademevee- ja reovee kanalisatsioon ning drenaaž, veetrassid, sidekanalisatsioon, elektri õhuliinid ja kesk- ja madalpinge kaabelliinid, jaotus- ja liitumiskilbid, gaasitorustik, paigaldati liikluskorraldusvahendid ning rajati haljastus,mille käigus istutatati nii okas- kui lehtpuid ja põõsaid. Valminud viadukti kandevõime katsetamine toimus 21. mail 2018 ning selle avamine liiklusele toimus 1. juunil 2018.
Hinnangulised ehitusmahud kokku: sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit; kaheksa avaline viadukt pikkusega ca 280 meetrit (koos peale ja maha sõitudega ca 600 meetrit) ning jalakäijate tunnelid - Ehitajate tee all 38 meetrit ja Paldiski maantee all 54 meetrit.
Kergliiklusteede pindala on 16 739 ruutmeetrit ja pikkus 3 700 meetrit ning haljastust rajati 48 000 ruutmeetrit.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.