Pertens: ma ei ole aheraine suhtes üheselt kriitiline

Maavaradega tegelemine vajab aega, et taotlusi ette valmistada ja uuringuid läbi viia. Peab olema ajalist ressurssi ja eks ka raha tuleb selle tegevuse alla panna ning alati ei tea, kas see raha tagasi ka tuleb. Mõnes kohas, kus uuritakse, selgub, et materjali omadused ei olegi sobilikud. Suuremates maardlates ja probleemsemates kohtades läheb asi ka keskkonnamõjude hindamise peale, mis on suhteliselt kallis protsess.

Eesti Energia hakkab suurtes kogustes müüma aherainest tehtud killustikku. Teised kaevandajad näevad siin ebaausat konkurentsi, kas ka teie? 

Siin on mitu küsimust. Kõigepealt materjali kvaliteet. Kas orgaanikat on sees ja kui palju. Teistpidi on see riikliku tasandi otsus, et mida ja kuidas maksustada, kui kõrvalproduktist toodetakse midagi ja müüakse maha. See on selline hea säästlik kasutamine, vastasel korral see jääkski lihtsalt hunnikusse vedelema. Võib küsida, et kui keegi avab kusagil karjääri ja seal siis kaevandab lubjakivi, aga kasvukiht on ka kasutatav ja sõelumise järel mullana mahamüüdav, et kas tuleks seda hakata maksustama või mitte.

Kui riiklikult mõelda, siis aheraine väärindamine ja ärakasutamine on tegelikult igati mõistlik tegevus. See on riigi otsus, kas selle pealt peaks makse maksma või mitte. Ma ei ole üheselt kriitiline.

Loe täismahus intervjuud Äripäevast.