Pertens: ma ei ole aheraine suhtes üheselt kriitiline

Miks on TREV-2 Grupp esitanud suure hulga geoloogilise uuringute lubade taotlusi? 

Meil on pikemaajalise strateegia plaanid. Ühelt poolt Rail Baltic, aga mitte ainult. Ehitame üle vabariigi ja kasutame päris palju kohalikke materjale. Liiva, kruusa, mõnikord ka lubja- või dolokivi. See on perspektiivitundega tegevus. Mitte et me igal pool, kuhu me uuringuloa taotluse anname, kohe-kohe kaevandama hakkame. Aga loome pikemat perspektiivi endale.

Kas ettevõtte finantsvõimekusest oleneb, kui paljudele kohtadele uuringud peale pannakse?

Maavaradega tegelemine vajab aega, et taotlusi ette valmistada ja uuringuid läbi viia. Peab olema ajalist ressurssi ja eks ka raha tuleb selle tegevuse alla panna ning alati ei tea, kas see raha tagasi ka tuleb. Mõnes kohas, kus uuritakse, selgub, et materjali omadused ei olegi sobilikud. Suuremates maardlates ja probleemsemates kohtades läheb asi ka keskkonnamõjude hindamise peale, mis on suhteliselt kallis protsess.

Eesti Energia hakkab suurtes kogustes müüma aherainest tehtud killustikku. Teised kaevandajad näevad siin ebaausat konkurentsi, kas ka teie? 

Siin on mitu küsimust. Kõigepealt materjali kvaliteet. Kas orgaanikat on sees ja kui palju. Teistpidi on see riikliku tasandi otsus, et mida ja kuidas maksustada, kui kõrvalproduktist toodetakse midagi ja müüakse maha. See on selline hea säästlik kasutamine, vastasel korral see jääkski lihtsalt hunnikusse vedelema. Võib küsida, et kui keegi avab kusagil karjääri ja seal siis kaevandab lubjakivi, aga kasvukiht on ka kasutatav ja sõelumise järel mullana mahamüüdav, et kas tuleks seda hakata maksustama või mitte.

Kui riiklikult mõelda, siis aheraine väärindamine ja ärakasutamine on tegelikult igati mõistlik tegevus. See on riigi otsus, kas selle pealt peaks makse maksma või mitte. Ma ei ole üheselt kriitiline.

Loe täismahus intervjuud Äripäevast.