Hoonete ja haljasala samaaegne ehitus ei ole hea mõte

Maastikuarhitekti koostatud projekt hõlmab Krišakovi sõnul taimede ja haljastuse kõrval ka vertikaalprojekteerimist, teedeplaane, võimalik et ka veekogusid, pergolaid, lehtlaid, välimööblit, konteinerid ja ka välisvalgustuse lahendusi. Tihtipeale on maastikuarhitektid leidnud omale partneriteks maastikuehitusega tegelevaid ettevõtteid, keda nad võiksid haljastusprojektis olevate tööde teostajatena ka soovitada. „Seda tegevust ei saa hoonete ehitusega paralleelselt teha, üks segab väga teist ning mõte seda üritada ei ole hea,” kinnitab Krišakov.

Krišakov toob lisaks saates välja, et haljastuse peale võiks mõelda juba oma tulevase kodu jaoks krunti valides. Tihti vaatavad inimesed krunti valides selle hinda või ka piirkonda, ent samas on inimeste huvi aianduse vastu ju erinev ja sellest lähtudes võiks ka krunti valida. „Ühed soovivad, et see oleks hästi lihtsasti hooldatav, teised panustavad meelsasti suurele töömahule. Kui on viljakad pinnased ja taimed kasvavad hästi, sobib taolises piirkonnas krunt rohenäpule. Samas kui soovitakse kodu näiteks Suurupisse, kus praktiliselt mulda paepealsel ei ole, siis ei ole suurt aiapidamist mõtet planeerida,” selgitab Krišakov.

Looduslike tingimusi ümber kujundada, seda parandada ja täiustada Krišakov väga suures mahus ei soovita. „See on tunduvalt kallim ja sekkuvam, nõuab teatud ressursse. Targem on ikka loodusega kooskõlas elada, ütleb Krišakov ja toob välja, et 50-60% aeda planeeritavatest taimedest võiksid olla sellele kasvukohale sobivad. See annab tema sõnul ka inimesele hoolduses piisavalt hingetõmmet, sest taim kasvab sobivas kohas paremini ka vähema hooldusega.