Liginullenergiahooned on küll käsu korras tehtav asi, kuid õnneks on tegemist targa regulatsiooniga, mis jätab kõik tehnilised lahendused tegija ehk ehitaja valida, kirjutab TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

- TTÜ professor Jarek Kurnitski|FOTO: Eiko KInk, Äripäev
Küsimus, kuidas ehitada moodsaid ja mugavaid kodusid ning töökohtasid, on kerkinud tähelepanu keskmesse seoses peatselt toimuva üleminekuga liginullenergiahoonetele. Keerulise nimetuse taga peituvad lihtsad eesmärgid – kes meist ei tahaks hea sisekliimaga, väikeste energiakuludega keskkonnasõbralikke maju. Ilmselt põhiküsimuse on tekitanud mitte asi ise, vaid viis, kuidas selleni tahetakse jõuda – regulatsiooni abil. Oluline on rõhutada, et riik ei ole siin kehtestamas uut regulatsiooni, vaid on uuendamas juba 2008. aastal käibele võetud summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu nõudeid. Tegemist on iga viie aasta tagant toimuva energiatõhususe nõuete ülevaatamisega, mida seekord kutsutakse vastavalt direktiivile liginullenergiahoonetele üleminekuks.
Seotud lood
Taristuehituses on üks viga, mis maksab rohkem kui kõik teised kokku – probleemidega tegeletakse liiga hilja. Sageli alles siis, kui tee on juba lagunenud ja remont on vältimatu. Põhjus ei peitu enamasti nähtavas pealiskihis, vaid sügavamal: aluspinnases.