Liginullenergiahooned on küll käsu korras tehtav asi, kuid õnneks on tegemist targa regulatsiooniga, mis jätab kõik tehnilised lahendused tegija ehk ehitaja valida, kirjutab TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

- TTÜ professor Jarek Kurnitski|FOTO: Eiko KInk, Äripäev
Küsimus, kuidas ehitada moodsaid ja mugavaid kodusid ning töökohtasid, on kerkinud tähelepanu keskmesse seoses peatselt toimuva üleminekuga liginullenergiahoonetele. Keerulise nimetuse taga peituvad lihtsad eesmärgid – kes meist ei tahaks hea sisekliimaga, väikeste energiakuludega keskkonnasõbralikke maju. Ilmselt põhiküsimuse on tekitanud mitte asi ise, vaid viis, kuidas selleni tahetakse jõuda – regulatsiooni abil. Oluline on rõhutada, et riik ei ole siin kehtestamas uut regulatsiooni, vaid on uuendamas juba 2008. aastal käibele võetud summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu nõudeid. Tegemist on iga viie aasta tagant toimuva energiatõhususe nõuete ülevaatamisega, mida seekord kutsutakse vastavalt direktiivile liginullenergiahoonetele üleminekuks.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?