Ahto Aruväli: oma tööjõuta on ehitaja riskid suured

Kui ehitusettevõttel pole oma tööjõudu, on selles mõttes keerulisem, et mugavus tuleb mingil hetkel teatud kuluna kinni maksta. Tööde hinnatõus on olnud kiire, märkimisväärselt kiirem kui seda statistikaameti andmed näitavad, kinnitab Aruväli.

 Aruväli rääkis, et Eesti Gaasi tütarettevõtte, EG Ehituse konsortsiumiga võidetud 43,4-miljonise Balticconnectori maapealse osa ehitushanke eelarvesse, mille tööd kestavad 18 kuud, ei ole suurt hinnatõusu sisse planeeritud. „Kuna toru füüsilist montaaži, keevitust teeme konsortsiumis oma tööjõuga, siis tegelikult see protsent ei ole nii suur kui paljud arvavad. Me räägime siin ühest protsendist, mitte rohkem. Isegi alla selle,” ütleb Aruväli ja selgitas, et selle projekti puhul on materjalide ja muude faktorite osakaal tunduvalt suurem kui tööjõu kallinemine.

Aruväli ütleb aga, et kui ettevõte täna seda tööd ise ära ei teeks, ei oleks kindlasti juletud nii minimaalse hinnaga hankesse minna. „Kui me peaksime selle töö tegemiseks leidma alltöövõtjaid, siis ma oleks riski hinnanud tunduvalt suuremalt,” rõhutab Aruväli. „Sest kui sul täna tööjõudu, näiteks oma keevitajaid ei ole, siis ma ei kujuta ette mis hinnaga neid täna turult otsima minna.” Aruväli räägib, et ettevõttes EG Ehitus on üritatud hoida kinni ka oma tööjõu printsiibist ning renditööjõudu pole kasutatud.

Saates tuleb lisaks Balticconnectori maapealse osa ehitusele veel jutuks ka Aruvälju tormiline tõus ehitusvaldkonna tippjuhiks, samuti see, kuidas ta verinoorena juhtis Rakvere AQUA Spa ehitust ning kui kõrgeks hindab Tondiraba Jäähalli ehituse eest omistatud Aasta Ehitaja tiitlit.  Saame ka teada, mida tähendab ehituses „Merko kool”.

Saatejuht on Lauri Leet.