TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm on professor Hendrik Volli eestvedamisel kaks aastat otsinud päevavalguse ja päikesekaitse lahendusi liginullenergiahoonetele külmas kliimas. Uurimisgrupp lõi tööriista, mida arhitektid ja insenerid saavad hõlpsalt kasutada tarkvaraliidesena, et lihtsustada juba projektides energiakao vähendamist.
Professor Hendrik Voll.
  • Professor Hendrik Voll.
  • Foto: Meeli Küttim
„Seadsime oma uurimisprojektiga eesmärgiks anda mitte ainult soovituslikku, vaid ka konkreetset arvulist sisendit Eesti NZEB hoonete kavandamiseks, nende fassaadide, avatäidete ja päikesevarjestuse planeerimiseks ning ruumide ülekuumenemise vältimiseks“, selgitas professor Voll.
Uurimisprojekt „Päevavalguse ja päikesekaitse lahenduste põhimõtted liginullenergia hoonetes külmas kliimas“ jaotus kolmeks alateemaks: uuriti insolatsiooni ehk ruumi pääseva otsese päikesekiirguse mõju liginullenergia hoonete energiatarbele ja ülekuumenemisele; staatiliste ja dünaamiliste päikesevarjestuste mõju ning lihtsustatud või detailsete aknamudelite mõju liginullenergiahoonete energiatarbimisele.
Insolatsioon, ehk siis otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi, lubab kinnitada, et senine nõutud insolatsiooni kestvus (eeldab vähemalt 2,5 tundi lakkamatut päikesepaistet ruumi) ei ole tänastel liginullenergiahoonete kavandamisel põhjendatud. Uurimistöös leiti, et neid nõudeid järgides suureneb hoopis liginullenergiahoonete ülekuumenemise risk. Aluseks tuleks võtta hoopis päevavalgusteguri kriteeriumid (kui insolatsioon iseloomustab otsest päikesekiirgust, siis päevavalgustegur hajuskiirgust ehk pilvist ilma).

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele