Räpinas panid nädalavahetusel oma meistrioskused proovile parimad Eesti käsitöö palkmajaehitajad. Eesti Puitmajaklastri, Eesti Puitmajaliidu ja palkmajatootmisettevõtete koostöös peeti Hea Kodu päevade raames kaheksas palkmajaehitajate kutsevõistlus.
Võistluse tulemused
I koht Veiko Palm (EstNor OÜ) 26 minutit ja 29 sekundit
II koht Ahto Naruski (Saulerman OÜ) 30 minutit ja 45 sekundit
III koht Mario Küttmann (Hobbiton Home OÜ) ajaga 33 minutit ja 04 sekundit.
Parim võistleja mitte professionaalide kategoorias oli Jüri Atonen (Hiiumaa Ametikool).
Kõige nobedama ja oskuslikuma soorituse tegi Veiko Palm, kes sai sellega viiendat korda Eesti käsitöö palkmajameistri tiitli. Kokku oli võistlusel 13 osalejat.
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on ainuke omataoline üritus Eestis, kus professionaalsed palkmajaehitajad oma oskusi teiste kolleegidega võrrelda saavad. Just seetõttu on võistluse korraldajal, Eesti puitmajaklastri projektijuhil Lauri Kivilil eriti hea meel, et võistlus on oma vormi ja valdkondliku tuntuse saavutanud. „Korraldame üritust koos Eesti Puitmajaliidu ja käsitööpalkmaja tootjatega juba kaheksandat aastat, mis näitab, et huvi ja tahe sellise võistluse toimumise vastu on sektoris olemas.“
Kivil lisab, et võistluse kohandamisele ja huvitavamaks muutmisele mõeldakse iga aasta või paari tagant. „Kui võistluse algusaastatel oli näiteks ülesande sooritamiseks kasutada ainult teatud liiki tööriistad, siis teist aastat järjest kehtib reglemendimuudatus, mis lubab võistlejatel kasutada kõiki soovipäraseid vahendeid. See teeb ülesande soorituse kahtlemata reaalse tootmises toimuva käsitöö palkmaja ehitamisega sarnasemaks ning pealtvaatajatele atraktiivsemaks,“ kommenteeris Kivil.
Eesti käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on Kivili sõnul huvitav ja haarav ka välismaalt pärit külaliste jaoks. „Räpinas käisid palkmajameistritel külas näiteks Jaapani Palkmaja Assotsiatsiooni esindajad ja Norra palkmajameister George Fuller. Lauri Kivil ei välista, et järgmiste aastate võistlusel võib Eesti meistrite kõrval võistlemas näha ka Jaapani palkmajaehitajaid. Saame näha!
Professionaalide kõrval said esimest korda üles astuda ka palkmajaehituse eriala omandajad, kelle jaoks loodi võistlusele eraldi mitte-professionaalide (non-professional) klass. Selles kategoorias võistles kokku 5 Hiiumaa Ametikooli õppurit, kes tõdesid, et tõeliste tegijatega oma oskuste proovilepanek on suur motivaator palkmajaehitust edasi õppida ning tulevikus vähemalt sama oskuslikuks meistriks saada, kui praegused võitjad. Mitte professionaalide klassi parimaks tunnistati Jüri Atonen. Hiiumaa Ametikooli palkmajaehituse eriala põhiõppejõud Andres Veel on tänulik, et selline võimalus on korraldajate poolt õpilastele loodud. „Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on õpilaste jaoks kindlasti hea suunaviit ja võrdlusbaas, mille järgi oma erialased sihid tulevikuks seada.“ Veel loodab, et sarnane võistlusformaat pakutakse välja ka järgmistel aastatel ning ei salga, et ihkab aastate pärast kõrgema kategooria poodiumil näha ka mõnda Hiiumaal oskuseid omandanud palkmajaehitajat.
Eesti Puitmajaliidu ja -klastri korraldatava võistluse eesmärk on tutvustada ja väärtustada palkmajaehitaja ametit ning propageerida palkmajaehitust ja selle traditsiooni. Kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks palkmaja nurgatüüp, mille juures kohtunikud hindavad palgi paikapanemise kiirust ja täpsust. Võistluse võidab ülesande lühima ajaga ning korrektsemalt teostanud võistleja.
Seotud lood
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.