TTÜ avas spooni- ja vineeritootmise labori

Keskuse loomisega soovib TTÜ teadvustada ja toetada puidu väärindamisega seotud uuringuid ja ettevõtlust nii Eestis kui ka naaberriikides. Puidutehnoloogia labori juhataja, professor Jaan Kersi sõnul on oluline okaspuidust ehitusmaterjalide kõrval väärindada rohkem ka lehtpuitu. “Plaanime laboratoorse spooni- ja vineeritootmistehnoloogia abil toetada teenustega Eestis jõudsalt kasvavat kasevineeri tootmist ja lisaks katsetada ka teisi lehtpuu liike vineeri ja liimpaindtoodete tootmisel,” selgitas Kers.

Kuigi uus labor annab ettevõtjatele võimalusi kasutada seda väga laia valiku erinevate toodete arenduseks, näeb Jaan Kers esimese perspektiivina kaasaaegsete puitehitiste rajamise hoogustamist. Tegemist on uue trendiga väljaspool Eestit - omamaise puidu väärindamisele pööratakse kampaaniatega tähelepanu juba Norras, Kanadas, Ühendkuningriigis, Jaapanis ja mujal. „Eestisse uusi kõrghooneid projekteerides ja ehitades või vanu ehitisi energiatõhusaks renoveerides võiksime selleks kasutada rohkem kodumaist puitu, sest selle, kui materjali tuleohtlikkus ja ehitamise kõrge maksumus on tänaseks tänu arhitektide ja inseneride koostööle juba müüdid,“ ütles Kers.

Eesti jaoks on suur väljakutse ka 50 aastat tagasi ehitatud korrusmajade energiatõhusaks renoveerimine. TTÜ teadlaste ja Matek AS-i koostöös ja EL-i Horizon2020 meetme abil edukalt ellu viidud Akadeemia tee 5 liginullenergiahoone pilootprojektis renoveeriti tehases toodetud välisseina ja katuse moodulpaneelidega pereühiselamu ülimalt energiatõhusaks.  Hoones on nüüd soojustagastusega ventilatsioon, päikesekollektorid sooja vee valmistamiseks, heitvee soojustagastus ning päikeseelektri süsteem, mis tagavad energiatõhususe liginullenergia tasemel.

Jaan Kers rõhutas, et Eestisse kaasaegsete puitehitiste rajamisel talletaksime märkimisväärselt puiduga seotud süsinikku, sest väärindatud puit leiab rohkem kasutust kohapeal. „Juba täna tuleks hakata arendustöödega pihta, et juba järgmise viie aasta jooksul ehitada palju enam energiatõhusaid 4-8 korruselisi puitmaju elupindadeks ja ka avalike hoonetena,“ soovitab ta.