Arhitekt: koolimajade asukoha valikul on tehtud vigu

„Kui vaatame riigieksamite tulemusi aastal 2016, siis võib näha erinevust erilahendusega koolidest ja tüüpprojektiga koolidest tulnud õpilaste tulemuse vahel,“ sõnas Andro Mänd. „Ma ei väida, et üksnes kooli arhitektuur muudab õpitulemusi, kindlasti on see palju keerulisem. Aga kui lapsevanem peab valima kahe kooli vahel, siis kool, mis on eriline, saab oluliseks kaalukeeleks. Seega teen ettepaneku omavalitsusjuhtidele – minge julgelt nendele tüüpprojektidele kallale, nii füüsiliselt kui sisuliselt.“

Ühtlasi märkis Mänd, et regionaalpoliitika tuules on uute piirkonna koolimajade asukoha valikul tehtud vigu ning kutsus omavalitsusjuhte üles neid otsuseid paremini planeerima. „Kui laps peab sõitma esmalt ühistranspordiga keskusesse ja siis ümber istuma, et sõita äärelinnas asuvasse kooli, siis ei ole see ehk kõige parem valik. Kool aitab tugevdada ka linna keskust! See mõjutab muuhulgas näiteks keskuses asuvate kaupluste ja teenuste külastatavust,“ selgitas Andro Mänd.

Ühe sellise näitena tõi ta esile Rae vallas asuva Järveküla kooli, mis on ilus, uus ja igati kaasaegset õpikäsitlust arvestav hoone, kuid ehitatud keset tööstuspiirkonda ning selle akendest avanevad vaated peamiselt asutuste angaaridele. Tänaseks on kool jäänud ka väikeseks ning juba planeeritakse valda uut koolihoonet. „Tuleb võtta arvesse, et kooli teete vähemalt 50 aastaks! Eestis on küllalt institutsioone, kes saavad selliste otsuste planeerimisel aidata – pidage nõu näiteks Tartu Ülikooli inimgeograafia spetsialistidega ja kindlast saab häid nõuandeid ka Eesti Arhitektide Liidust. Minu sõnum oleks: küsige nõu, ärge leiutage ise jalgratast!“

Eile toimus KUMU suures saalis Eesti Arhitektide Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kooliarhitektuurile pühendatud konverents „Muutuv kooliruum“, kus uuriti kuidas tuleks Eestis uusi õppehooneid ja -ruume kavandada, et need vastaksid tänapäevasele õpikäsitusele ning toetaksid maksimaalselt laste arengut.