• 07.05.18, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tornimäele kerkib järjekordne kõrghoone

Tallinna südalinna Maakri tänavale kerkiva 26-korruselise Skyoni kõrgus maapinnast saab olema 95 meetrit.
Tornimäele kerkib järjekordne kõrghoone
  • Foto: Capital Mill
Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul teeb Skyoni köitev arhitektuur sellest Tornimäe pärli.
"Tornimäe prestiižne asukoht seab igale siia rajatavale hoonele kõrged nõudmised. Meie soovime need nõudmised ümber sõnastada ja seada uus standard nagu tegime büroohoonetega Navigator ja Explorer sadamaalal,“ ütles Mölder. „Meie jaoks on oluline suurepärane töökeskkond, sest ainult nii saab olla töö võimalikult tulemuslik. Sellesse panustab nii KOKO arhitektide loodud kõrgetasemeline arhitektuur ja sisearhitektuur kui targad ja energiasäästlikud tehnosüsteemid.“
Skyoni eripäraks on erikujulised, erineva suuruse ja paigutusega aknad, mis võimaldavad anda efektse tulemuse, kuid samas tagada energiatõhususe. Leedvalgusribad fassaadielementide vahel teevad hoone silmapaistvaks ka pimedal ajal. Büroohoone esinduslik fuajee on 11,5 meetrit kõrge.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maja üüripind on kokku 8200 m2. Hoone suurimate, 2.-4. korruse, üüripind kokku on 1813 m2 ning need sobivad enim suurematele ettevõtetele. Alates 5. korrusest võtab hoone torni kuju, mille tüüpkorruse üüripind algab suurusest 302 m2.
Skyon ehitatakse keskkonnasäästlikkust tõestava sertifikaadi LEED Gold kõrgete nõuete järgi. 
Uue kõrghoone naabruses tänavu valmiv Maakri Kvartali 110-meetrine kõrghoone on 30-korruseline. Samuti kõrvale jäävad Swissoteli ja Tornimäe keskuse "kaksiktornid" on 117 m kõrged.
Skyon
3 fotot
  • Skyon

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele