17 aprill 2018
Jaga lugu:

Vaata Riigihanke teabevara uusi täiendusi

Riigihangete seadus võimaldab hankijal sisuliselt igas menetluse etapis hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Võib öelda, et kehtetuks tunnistamine tekitab hankijale endale probleeme, sest ostetav asi, teenus või ehitustöö saab valmis hiljem ning vajalik on uue riigihanke tegemine.

Uuendasime oma tootemarki ja viisime selle vastavusse toote praeguse sisuga. Käsiraamatud alustasid paberväljaandena, mida pikka aega toetas käsiraamatute veeb. Nüüdseks on esikohale tõusnud digitaalne sisu ja võimalused, mida see pakub, seetõttu leidsime, et on aeg muuta ka tootemarki. Edaspidi saate tellitud käsiraamatut kasutada teabevara nime all.

Riigihanke teabevara järgmine täiendus ilmub juulis 2018.

Täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil kodulehtel www.teabevara.ee.

Pakkuja on aga panustanud pakkumuse koostamisel nii enda aega kui ka ressurssi. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on ainukeseks piiranguks hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel hankelepingu sõlmimine.

Lisaks on oluline, et hankijal sisuliselt puudub majanduslik vastutus pakkujate ees, mistõttu on hankemenetlusi kehtetuks tunnistatud ka põhjusel, et pakkumuse on esitanud vaid üks pakkuja (ptk 3.6.2.).

Riigihanget iseloomustab konkreetne menetlusreeglistik, mis erineb hankemenetluste liikide kaupa. Üheks selliseks menetluse erikorraks on sotsiaal- ja eriteenused, mida on täpsemalt käsitletud ptk 4.1.14.

Pakkumuste hindamiskriteeriumid määravad pakkujate järjekorra, mistõttu valesti valitud kriteeriumid võivad kaasa tuua hankija jaoks ootamatud tulemused. Hind ei ole ainus tegur, selle asemel saab välja tuua nii kvaliteedi kui ka muid omadusi kajastavaid näitajaid (ptk 7.1.1).

Täielikult uuendatud on ptk 8.2.3. – Pakkuja või taotleja nõuded, mis tulenevad asukohamaast. Kohtud on jõudnud seisukohale, et hankija ei pea asukohaga seonduvat piirangut põhjendama ei suuliselt ega kirjalikult.

Üks pakiline küsimus on viimasel ajal – kas tõesti ei tohi enam esitada registreeringut pakkujate kvalifitseerimise nõudena? Ja järgmisena küsitakse – kuidas siis registreeringu nõuet esitada? Tegemist on tõesti problemaatilise olukorraga, sest vastus „ehitustööde osas ei saa, aga teenuste osas saab“, ei tundu registreeringu sisu ja eesmärki silmas pidades õigena.

Teemat käsitleme pikemalt ptk-s 8.2.4. Sellest, kas ebaõigete andmete esitamine on valeandmete esitamine või hoopis inimlik eksitus, saab aga lugeda ptk-s 8.3.3.

Põhjendamatult madal maksumus on olnud aastaid üks suuremaid tüliküsimusi – reeglina hankija otsustab, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega, pakkuja arvamus on aga vastupidine.

Kes aga õiguslikus mõttes otsustaja on, saab lugeda ptk-st 9.3.4. Pakkumuste jõusolekut saab pikendada pakkuja ise – see kõlab ilusti, kuid ainult juhul, kui pakkumuste jõusoleku tähtajast kinni peetakse.

Millal algab pakkumuste jõusoleku tähtaeg, on käsitletud ptk-s 9.5. Vaidlustuste statistika on hirmuäratav, rohkem kui kolmandik esitatud riigihangetest jäeti 2017. aastal läbi vaatamata. Mis on vaidlustamisel oluline ja millal vaidlustus tagastatakse, saab lugeda ptk-dest 11.1 ja 11.3.3.

Autor: Tuulikki Laesson, peatoimetaja

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee