Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit otsustasid ühiselt teha kingituse Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul – näituse „100 ehitist – sada aastat. EV100”.
- Tallinna Laululava. Arhitektid Alar Kotli ja Henno Sepmann. Valmis 1960. aasta üldlaulupeoks. Foto: Martin Siplane
Näitusel „100 ehitist – sada aastat. EV100” esitletakse ekspertgrupi poolt välja valitud hooneid ja rajatisi, millest igaüks esindab üht konkreetset aastat Eesti ajaloos.
Näitus tutvustab piltide, tekstide, jooniste ja videote abil kõike seda, millest tänapäevane Eesti elukeskkond koosneb ja kuidas on erinevad ehitised seda läbi aastasaja kujundanud. Vaadata saab nii maju, sildu, suvilaid, TV-torne, tehaseid, lautu, talusid, tunneleid kui ka viadukte.
Sügisel Eesti Arhitektuurimuuseumis avatava näitusega kaasneb ka raamat kus samuti kõiki neid 100 väljavalitud hoonet ja rajatist eksponeeritakse.
„Ehitamine on iga riigi ja rahva jaoks üks olulisi alustegevusi. Ehitades saab rahvas ja riik tugevamaks, rikkamaks ja targemaks,” sõnas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esimees Raivo Rand. „Ikka ehitades oleme jõudnud maailma arenenud riikide hulka,” täiendas Rand.
„Mõtlesime, et igast aastast ühe näidis-ehitise või rajatise leidmisega ja nende üksteise kõrvale välja seadmisega saame ülevaatliku pildi sellest Eestist, mida oleme saja aastaga ehitanud,” ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esimees Meelis Einstein. „Näituse ja raamatuga tahame esitleda võimalikult laia paletti ehitistest ja rajatistest, mis meie füüsilist keskkonda kujundanud on,” lisas Einstein.
Saja Eesti ehitise valimiseks on kokku kutsutud žürii Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindajatest.
Meelis Einsteini sõnul on juubeliaastal eriti oluline tuua rohkem esile meeskonnatööd, mis iga õnnestunud koolimaja, silla, elamu, tehasehoone, teletorni vmt ehitise rajamise taga alati on olnud.
„Eesti ühiskonnal seisavad ees struktuursed reformid, mis kindlasti puudutavad ka ehitussektorit. Sellisel ajahetkel on mõistlik meenutada, kus me oleme ja kust me tuleme. Et tulevikuks paremini sihikut seada,” ütles Raivo Rand.
Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis alates 18. oktoobrist kahe kuu jooksul.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.