Tänavu 1. jaanuarist jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo määrus, mille tulemusel on 11 ehitusvaldkonna kutsealal tegutseval isikul keelatud oma erialal teenuse osutamine, kui ei ole lisaks ülikooliharidusele omandatud sama kutset kutseseaduse mõistes. Eesti Omanike Keskliit avaldas sügavat muret eelviidatud määruse kabinetivaikuses vastuvõtmise üle. Keskliit peab vastuvõetamatuks olukorda, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb otsuseid küsimustes, mis võivad puudutada sadade inimeste töö ja karjääri lõppemist, vaid kuujagu ette.
- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Foto: Andras Kralla
Pane tähele!
30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.
Liit avaldas oma seisukohad vastuvõetud määruse osas alljärgnevalt:
"Olukorra näol, kus minister Palo keelab diplomeeritud ja kogenud ehitusspetsialistidel õpitud erialal teenuse osutamise, on tegu isiku põhiõiguse riivega, milleks ministril õigust ei ole. Määrust õigustav väide, et üleminek kutsepõhisele kvalifikatsiooni tõendamisele jõustus juba 2014. aasta suvel, on avalikkust eksitav. 2014. aastal jõustunud ehitusseadustiku kohaselt võib ehitusvaldkonna erialaspetsialist tõendada oma kutsepädevust ka õppeasutuse diplomi ja töökogemusega. Seaduse kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada üksnes kvalifikatsiooninõudeid, mitte aga seda, kuidas nende olemasolu tõendatakse.
Kutseregister, mis on minister Palo nägemuses edaspidi ainsaks registriks, mille andmete põhjal on võimalik ehitusteenuse osutamiseks õigustatud isikut leida, ei ole selleks sobiv andmebaas. Selles puuduvad kontaktandmed ja info, millise ettevõtte vahendusel pädev isik oma teenuseid pakub, või kas isik tegelikult on huvitatud kutsealase teenuse pakkumisest.
Määrus võtab töö suurel osal ehitusspetsialistelt, kes ei ole kutseregistris registreeritud, kuid kellel on sellele vaatamata teenuse osutamiseks piisav kvalifikatsioon. Suurem osa kaduvatest töökohtadest asub maapiirkonnas, kus ollakse keskendunud omaenda kogukonna teenindamisele. Selle tulemusel luuakse soodsad tingimused konkurentsi vähenemiseks ja hinnatõusuks ehitusteenuste turul, mis ei ole Eesti kinnisvaraomanike ja -üldsuse huvides.
Olukorras, kus ehitusturg toimib täna tõrgeteta, puudub sisuline vajadus seda täiendavalt reguleerida. Kohalik omavalitsus ja kinnisvaraomanik, kes on tänasel päeval õigustatud ehitusspetsialistide pädevust hindama, ei ole välja toonud ühtegi probleemi, mis nõuaks sedavõrd jõulist riiklikku sekkumist.
Kokkuvõtvalt on Eesti Omanike Keskliidu hinnangul õigusvastase määruse negatiivseteks tagajärgedeks halvenev konkurentsiolukord ehitusvaldkonnas, kõrgharitud töökohtade arvu vähenemine maapiirkondades, ehitusteenuse kättesaadavuse halvenemine väiketellijatele, määrusega reguleeritud ehitusteenuste hinnatõus, riikliku sekkumise suurenemine erasektoris ning bürokraatia kasvamine ehitusvaldkonnas. Eelkirjeldatud majandusolukorra halvenemine ei ole Eesti elanike ja ettevõtja huvides.
Tuginedes eeltoodule teeb Eesti Omanike Keskliit minister Palole avalikult ettepaneku tühistada 23.11.2017 vastu võetud määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“, kui õigusvastane, ebapädev ja asjatundmatu."
Liit avaldas ka pahameelt selle üle, et vaatamata asjaolule, et Eesti Omanike Keskliit esindab isikute huve, kes on üheks suuremaks ehitusvaldkonna partneriks, ei peetud vajalikuks liitu määruse väljatöötamisse kaasata.
Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim kinnisvaraomanikke koondav vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 liiget.
30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.
Äripäeva veebiseminaride keskkonnas toimuva ürituse vältel on võimalik esinejatele ka reaalajas küsimusi esitada.
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.