Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TTÜ doktoritöö aitab ehitiste mõõdistamist täpsemaks muuta
„Mida väiksem on mõõtemääramatus (ehk mõõdistusviga), seda ligemal on mõõdistustulemused pinna tegelikule asukohale, ning seda täpsemalt on võimalik koostada objekti või konstruktsioonielemendi digitaalne mudel“, selgitas doktoritöö juhendaja, TTÜ inseneriteaduskonna professor Artu Ellmann.
Väljatöötatud arvutusmeetod on hinnanguliselt optimaalseim viis hindamaks eeldatavaid mõõtemääramatusi. Meetod on vajalik just suuremat täpsust (nt ehitiste ja konstruktsioonielementide deformatsioonide analüüs) nõudvate mõõdistustööde planeerimisel. Meetodi paikapidavust testiti edukalt ühe maanteesilla purustaval koormuskatsetusel, aga ka maantee külmakergete uurimisel.
Professor Ellmann: „Meetod on vajalik ka geodeetiliste mõõdistuste planeerimisel, kus täpsuse hindamine toimub nii enne kui ka pärast mõõtmist. Eeldatava mõõtemääramatuse arvutus võimaldab mõõdistuste planeerimisel teha muudatusi näiteks tööde läbiviimise protseduurides, vaadata üle kasutatavad seadmed ja vahendid, et seeläbi parandada eeldatavat täpsusklassi. Peale mõõdistuste läbiviimist kasutatakse saavutatud mõõtemääramatuse arvväärtusi mõõdistusandmete järeltöötluse protsessis (vigade kõrvaldamine jms). Järelhinnang on samuti väga oluline tõendamaks mõõtmiste nõuetekohasust“.
Terrestrilise laserskaneerimise (TLS) tehnoloogia on geodeesia valdkonnas olnud kasutuses juba kümmekond aastat. Seda tehnoloogiat rakendatakse erinevate ruumiseoste (hooned, teed ja rajatised), aga ka maapinna topograafia ülikiireks ja täpseks jäädvustamiseks.
Kiire arenguga tehnoloogia
Tänu kogutavate ruumiandmete suurele detailsusele on laserskaneerimine tänaseks leidnud väga laialdast kasutust nii ehitusvaldkonnas kui ka kinnisvarahalduses (nt objektide seisukorra hindamine jms) kuid seda saab kasutada ka näiteks kriminalistikas kuriteopaiga ruumiseoste dokumenteerimiseks.
Laserskaneerimise andmetest luuakse tavaliselt kolmemõõtmeline (3D) digitaalmudel, ehituse infomudel ehk BIM, mille abil on võimalik täiustada objekti haldamist, teha erinevaid simulatsioone, parandada projekteerimist jm. Skaneerimisandmed võimaldavad näiteks projekteerimisel lähtuda olemasolevast detailsest 3D olukorrast. Projekteerimine omakorda võib toimuda otse 3D-virtuaalreaalsuses, mis aitab vältida võimalikke vigu, andes ühtlasi hea ettekujutuse projekteeritava objekti osade (nt mõni konstruktsioonielement) paiknemisest, seisukorrast ja toimimisest.
Terrestrilist laserskaneerimist võib täna pidada geodeesia valdkonnas üheks kiiremini arenevaks tehnoloogiaks. Skaneerimisseadmed muutuvad üha kiiremaks (juba täna on mõõdistuskiiruseks üle miljoni punkti sekundis), täpsemaks ja lihtsamini kasutatavaks, omades näiteks juba ka nutivõimalusi (värvilised puutetundlikud ekraanid, seadmete juhtimine läbi nutitelefoni, interneti ühenduvus jne). „Tehnoloogia kiire areng ja efektiivsuse pidev kasv on juba tänaseks loonud piiramatu arvu võimalusi laserskaneerimise kasutamiseks mitte ainult ehituses, vaid ka teistes insenerivaldkondades“, kinnitab professor Ellmann.
Seotud lood
Telliskivi tänava ääres Palo Alto Clubi esisel alal näeb mööduja õige nurga alt vaadates maas justkui kuubikute välja. Reaalsuses on visuaalselt silmapaistva lahenduse taga rombikujulised tänavakivid ja läbimõeldud toonivalik.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Ettevõtte juht, kui otsid oma ehitusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele