SEB: riigi ehitustegevus panustab heaolusse

Riik investeerib, ettevõtted on ettevaatlikud

Sise- ja välisnõudluse vastandamine võib kohati olla ebamõistlik, sest loeb ennekõike majanduslik sisu. Kui siinsed puidutööstused ostaksid masinad, mis servamata voodrilaua asemel hakkaks tootmisliinilt mahagonklavereid välja laskma, võiks loota, et investeering end peagi toote kõrgema müügihinna näol ära tasub. Statistikaameti andmetel ei seisnud suure investeeringute kasvu taga aga mitte uue tehnoloogia soetamine ettevõtete poolt, vaid suuresti hoopis avaliku sektori investeeringud „betooni“. Mittefinantsettevõtete põhivara soetamine praegustel andmetel koguni kahanes.

Riigi ehitustegevusele on hoogu andnud EL vahendite senisest elavam kasutusele­võtt, mis mõjutab majandust ka järgmistel aastatel. Seejuures tasub toonitada, et ka riiklikud investeeringud võivad olla tulevase majanduskasvu tarbeks hädavajalikud. Lihtne on selliseid näiteid tuua arengumaadest, kus kohaliku toodangu maailmaturule pääsemine ongi seni võimatu, kuni asulasse korralikku teed ei vii.

Eesti infrastruktuur on tänaseks jõudnud aga tasemele, kust otsest majanduslikku võitu täiendavatest investeeringutest on leida aina raskem ja pigem panustavad siledamad teed ja läikivamad koolimajad inimeste üldisesse heaolusse.

Muret valmistab ettevõtete jätkuv passiivsus investeerimisel. Tingimused suuremaks investeerimisaktiivsuseks peaksid olema justkui täidetud: tööjõudu napib, tootmis­vahendite rakendatus on kõrge, majanduslik kindlustunne tugev, konjunktuur soodne, intressid madalad. Kõigist neist teguritest hoolimata vähenesid mittefinantsettevõtete investeeringud jooksevhindades mõõdetuna III kvartalis 2%. Töötlevas tööstuses võis siiski täheldada üle aegade kõige suuremat investeeringute kasvu – 24%. Seejuures suurenesid 13% ka tööstusettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Ekspordis tõuseb hind, mitte kogused

Esmapilgul ehk üllatavalt, panustas eksport SKP kasvu III kvartalis negatiivselt, kahanedes püsihindades mõõdetuna mullusega võrreldes 0,2%. Nimelt näitasid kuised väliskaubanduse andmed jooksevhindades 5,7% suurust ekspordi kasvu. Põhjust, miks kasv püsihindades niivõrd madalaks jäi, väljendab väljaveetavate kaupade hinnamuutust mõõtev ekspordihinnaindeks, mis suurenes samal perioodil 5,3%. See tähendab, et kuigi eurodes mõõdetuna suurenes eksport tempokalt, peegeldab see peamiselt hinna, mitte koguste kasvu. III kvartali ekspordistatistikat mõjutas tugevalt elektroonika­tööstuse toodangu ekspordi vähenemine, ilma milleta oleks väliskaubanduse pilt märksa parem.

Võttes arvesse optimistlike majanduskasvu­prognoose Eesti peamistel sihtturgudel, on põhjust uskuda, et eksportivate ettevõtete käekäik saab lähiaegadel olema pigem edukas. Huvipakkuv küsimus on, kuidas mõjutab Eestit ühe kõige olulisema kaubandus­partneri Rootsi majanduskasvu muutumine varasemast vähem sisenõudlusel põhinevaks. Oodatavalt Rootsi senine kiire ehitustempo järgmisel aastal peatub, kuid mitmetes tööstusharudes, nagu valmismajade tootmine, mööbli- ja puidutööstus, on just Rootsi turg olnud viimastel aastatel üks kõige olulisematest ja tulusamatest sihtturgudest. Küll peaks uusi võimalusi pakkuma Soome majanduse elavam kasv.