Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaadla: probleemseid hooneid on rohkem kui suudetakse korrastada
Kuigi Eesti on teinud viimastel aastatel eurorahade toel teinud suuri edusamme eluasemete kaasajastamise ja energiasäästlikumaks muutmise osas, on see siiski kõigest piisake meres: eluasemefondi maht on suur ja
probleemseid hooneid kaugelt rohkem kui korda on suudetud teha, ütleb Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Pane tähele!
Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liikmena osaleb Andres Jaadla osaleb sel nädalal Genfis toimuval Genfi ÜRO Jätkusuutliku Eluaseme Harta (UN Charter of Sustainable Housing) arutelul, kus kõneldakse Euroopa elamumajanduse olukorrast.
Hartas rõhutatakse , et eluasemesektor on ja on alati olnud riikide majanduse oluline osa. Elamumajandus peaks olema nii aktiivse majandustegevusega jätkusuutlik element kui ka sektor inimeste vajaduste rahuldamiseks. Selle saavutamiseks tuleks rakendada elamute ehitamist ja renoveerimist, samuti olemasoleva elamufondi moderniseerimist, et võidelda energiavaesusega, toetades energiatõhusust , mis aitab kaasa ka kliimamuutuse leevendamisele ja kohandamisele.Jaadla astub Eestit tutvustava ettekandega üles teemablokis, kus vaadeldakse seda,kuidas riigis on kohandanud oma eluasepoliitikaid harta tingimustega. Hiljutine Housing Europe'i üllitatud Euroopa elamumajanduse ülevaade toob välja varasemaltki kõne all olnud kitsaskohad: taskukohase eluaseme nappuse ja ruumipuuduse suurlinnades, aga ka eluasemete liiga suure energiakulu ning asjaolu, et nii mõnelgi juhul ollakse kaugel kaasaegsete euroopalike mugavuste, kasvõi sooja vee ja pesemisvõimaluse olemasolust. Kaht viimast tuuakse Housing Europe'i ülevaates ka Eesti puhul miinusena välja, rõhutades plusspoolel tugevate ühistute ja riiklike renoveerimistoetuste olemasolu.
"Riikliku renoveerimistoetuse lõppemine on aga kaasajastamist ootavale elamufondile ränk hoop," rõhutas Jaadla.
Riik peab olema partner
Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. KredExile laekus 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on tänaseks lõppenud.
“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” on öelnud Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.Ka sügise hakul Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast,Valgevenest, Bulgaariast,Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning Belgiast võtsid vastu Rakvere deklaratsiooni, milles rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.
Seotud lood
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele