• 16.10.17, 13:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tartu Kaarsillal avati Eesti suurim heli- ja valgusinstallatsioon

Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakonna magistrandid Aivar Tõnso, Liisi Küla, Martin Rästa, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits avasid reede õhtul värskelt renoveeritud Tartu Kaarsillal kohaspetsiifilise heli- ja valgusinstallatsiooni.
Tartu Kaarsillal avati Eesti suurim heli- ja valgusinstallatsioon
  • Foto: EKA
Teose heli on ruumiline, see esitatakse kaheteistkümnest kõlarist ning sõltub kuulaja asukohast sillal. Sünkroonis raekoja kellamänguga kostuvad viie erineva helikunstniku teosed (iga päev algusega kell 09:03, 12:03, 15:03, 18:03, 21:03), mis algavad dialoogist kellamänguga ning arenevad sellest edasi. Helikujundus aitab linnaruumi helipilti siduda ja rikastada. Iga autori heliteost saadab valguskujundus, mis on autori komponeeritud. Kogu installatsioon on loodud spetsiaalselt Tartu kaarsilla jaoks.
Raekoja kellatornist kostuvad kellamängu helinad kanduvad kaarsillani ja peegelduvad kunstnike edasiarenduste kujul linnaruumis. Heli- ja valgusistallatsiooni eesmärk on rikastada nii arhitektuuriobjekti kui ka ümbritsevat keskkonda, pakkudes linnakodanikele Eesti avalikus ruumis ainulaadset ruumilise ja interaktiivse heli kogemust. Kontseptsiooni märksõnad on “vesi”, “voolamine” ja “peegeldused”.
Nagu sild loob kahe kalda vahel ühenduse, otsib ka kaarsilla installatsioon dialoogi ümbritseva keskkonnaga. Just nagu vesi, mis moonutab keskkonna peegeldusi. Dialoog kellamängu ja kaarsilla helide vahel seob linnaruumi helimaastiku ühtsemaks ning suurendab nii silla ning ka jõe kohalolu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eriliseks teeb kaarsilla valgus- ja helikujunduse see, et kuigi avalikus ruumis toimivaid heliga seotud skulptuure või installatsioone on Eestis teisigi (näiteks Eduard Tubina monument Vanemuise ees, Tšaikovski pink Haapsalus ja Rahvusarhiivi helikunsitteos “Lugulaul”) ei kasuta need ruumilist heli ning on oluliselt väiksemas mastaabis lahendused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.02.26, 11:47
Elektriline rasketehnika võimaldab kuni 150 000 eurost võitu
Kui sõiduautode maailmas on elektrisõidukid juba tavalised, siis nüüd on turule jõudnud ka täiselektriline rasketehnika. Elektrilised laadurid ja ekskavaatorid pakuvad alternatiivi neile, kes otsivad vaiksemaid, keskkonnasõbralikumaid ja madalamate ülalpidamiskuludega töömasinaid. XCMG on üks tootjatest, kelle valikus on mitmeid täiselektrilisi rasketehnikamudeleid, mis sobivad kasutamiseks Eesti tingimustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele