Eesti jääb ehitajaile kitsaks

Nordeconi saatesõnad värsketele numbritele reedavad mõningast pettumust kohalikus turuolukorras: riiklike tellijate investeeringud ei suurene, turul on liiga palju keskmise suurusega ettevõtteid, ebaausat konkurentsi on palju, oskustööjõudu napib ja takkapihta ei suurene ehitusturgu puudutavate tõukefondide toetused. 

Kõlab natuke nagu “küll kärss kärnas, küll maa külmand” – aga tõsi on see, et ehitusturul on konkurents tihe ja teisedki ette toodud väited pole ju valed. Nõnda jääb neil, kes siia ära ei mahu, aga ehitada tahavad, paratamatult üle oma oskusi või võimeid realiseerida seal, kus nende järele on enam nõudlust kui kohalikul maakamaral.

Kerge öelda, raske teha

Välisturgudele minekut on ettevõtetele muidugi kerge soovitada, sinna päriselt minna ja seal kasumeid teenima hakata on hulga keerulisem. Kõik Eestist välja laienenud ehitusettevõtjad tunnistavad, et uusi tulijaid ei oodata pikisilmi mitte kuskil, konkurents on kõva ja müüa on tublisti keerulisem kui Eestis. Selleks, et kohalike kõrval kanda kinnitada, tuleb kõigepealt enda suhtes usaldus tekitada – see on aga töö, mis võib võtta aastaid. Ehitusturg on hinnakeskne igal pool, mitte ainult Eestis. Paljud probleemid, millega kohalikud ehitajad maadlevad, on aga meil teiste, eriti Euroopa riikidega, ühised. Maru Ehitus aga näiteks on Soomes ja Rootsis hästi kanna maha saanud.

Ent miks mõelda ainult traditsiooniliste ekspordipartnerite peale. Hiina ja India on kaugel, aga see-eest suured ja kasvavad kiiresti. Saare Erek ASi tegevjuht Kaarel Väer on kolme aastaga esimesed viljad Hiinas küpseks kasvatanud ja võib mõne nüüd noppida. Kolme aastaga sisse tallatud teed pidi saavad järele minna ehk teisedki puitmajade ja kõigi teiste ehitiste rajamise meistrid.

Kohalikul turul aga tähendab ehitusettevõtjate välisturgudele minek eeldatavasti hinnatõusu, nõnda nagu see on juba teoks saanud infotehnoloogiasektoris. Omalt poolt kütab hinnatõusu ka kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis sunnib kõrgemat palka maksma.

Loe ajakirjas Ehitaja ilmunud intervjuud Kaarel Väeriga SIIT.