IKO PIR-soojustusplaat kinnitatakse sarikale pika tüübliga läbi soojustusplaadi. Paigaldades sarika alumisele kihile, moodustub kohe ka aurupidav kiht, mis on katuste puhul eriti oluline. Seejärel on sarikate vahe võimalik täita nii mineraalvilla kui ka PIR-plaatidega, ent viimaste puhul tuleb tähele panna, et sarikate ja soojustusplaadi vahe oleks täidetud ca 1 cm laiuselt kogu plaadi paksuses elastse montaaživahuga, näiteks Pudeliporolooniga. Kui sarikate peale soojustuskihti ei planeerita, tuleb PIR-soojustusplaadi ja sarikate vuuk hermetiseerida tuulekindlaks. Mineraalvilladega sarikate vahet täites on vajalik paigaldada sarikatele 3 cm paksune mineraalvilla baasil tuuletõkkeplaat, mille vuugid tuleb samuti hermetiseerida. Edasine katuseehitus on juba mõlema soojustuse puhul analoogne. Kui PIR-soojustust kasutada ei soovita, tuleb arvestada aurutõkke paigaldusega sarika siseküljel, mille puhul tuleb vältida augustamisi ja teostada hoolikalt teipimistööd.
Kindlasti tuleb tähele panna, et sarikate vahele paigutatav soojustuskiht ei ole nii efektiivne kui sarikate all või peal. Ehk sarikate poolt läbi lõigatud kiht ei ole nii tõhus. Võiks öelda nii, et saleda konstruktsiooni saab, kui enamik soojustust on sarikate vahel, aga soojapidavama sama soojustuse kulu juures siis, kui soojustust on enam sarika kohal. Soojustades IKO PIR-soojustusega kahekihiliselt nii, et välimine kiht on sarikate peal, on vajalik dimensioneerida soojustuskihid täpselt, et konstruktsioon saaks aururežiimile sobilik ja ekspluatatsioonis ei kahjustuks.
Üldjuhul ei mängi suurt rolli, kas tegemist on kivikatuse, plekk-katuse või sindelkatusega – soojustamine on oluline kõigil puhkudel ning lahendatud laias laastus sarnaselt.
IKO Enertherm soojustusplaate toodetakse modernsetes Hollandi ja Prantsusmaa tehastes ja Eesti turule pakutakse erineva servavormistusega plaatide valikut.
Kuidas toimub lamekatuste soojustamine?
Lamekatuse puhul on täna muutumas standardiks U arv 0,1 W/m2K kohta, mis eeldab kas 360 mm-st mineraalvillade kihti või 200 mm paksust PIR-plaatide kihti. Sellest johtuvalt määrab katuse soojustus ka paljuski välisseina parapeti kõrguse, maja arhitektuuri ning välisseinte maksumuse.
Kui kandev konstruktsioon on paneel, siis aurutõke paigaldatakse otse sellele, soovitavalt bituumeni baasil. Või jäetakse ¼ soojustusest aurutõkke alla ja kasutatakse kangas või kilejaid aurutõkkeid. Aurutõkke peale paigaldatakse teine kiht soojustust, millele omakorda kinnitatakse katuse veetõke. Kallete andmine on võimalik soojustuse kaldplaatidega või erinevate mineraalsete ehitusmaterjalidega. Tuuletõkkekihte üldjuhul lamekatustele eraldi ette ei nähta.
Moodsad lamekatused on õhukesed, ent soojapidavad, tuuldumisvabad ja tugeva pinnaga, mis võimaldab katusel käia ja sellele mugavalt seadmeid – miks mitte päikesepaneele paigutada.
Kasutades IKO Enertherm PIR-soojustusplaate, liimides need PU-liimiga (kulu 200g/m2) alumise pinna külge (sh aurutõkkebituumenile) ja kattes katuse iseliimuva IKO SBS-kattega, moodustubki kirjeldatud moodne katus, mis ei vaja tuulutust, on külmasillavaba ning tugeva pinnaga, kaitstes ja pikendades katusekatte eluiga. Liimitava lahenduse asemel võib kasutada ka mehaanilisi kinnitusi tüüblitena, kuid nende puhul on tegu väikeste külmasildadega, mis suure niiskuskoormusega kohtades (kodu SPAd) muutuvad võimalikuks riskikohaks, augustades aurutõkkekihi.